28.01.2009 - pole ju eriline kuupäev?

tänane päev pani eriti hirmsasti mõtlema, aju jõudis keemispunkti. huvitavate kogemuste võrra sain jälle rikkamaks, ning hakkasin uuesti üritama oma elu mõtet leida, päris üles ei ole ikka leidnud. aga hetkeseisust siis niipalju...

Eluralli

 

Nüüd pikalt olen veeretanud

mänguautot mõtterallil,

ta vahest vajab tankimist

ja vahest vajab kalli.

alles hiljuti ma ostsin

uue raja tal

poest, mis hingesopis

sügaval.

Vahest kiirendab ta minu lõbuks,

vahest pidur võtab maad,

ma küsin talt, kas minu tunnetest

ta üldse aru saab.

Loodan vaid, et saaksin sujuvalt ma

sõita kuhu tahes,

poleks eales uskund, et alati

kahtlen tees kahes.

"kumb valida?"- ma küsin talt,

"kas asfalt või pori, kruus?"

ei vasta mul mu eluta sõber,

ainult sõites olen tuus.

Aga kui hetkeks peataks auto,

läbi klaasi uuriks välja.

Kas saaksin enda rajal ma

enam niivõrd palju nalja?

ei, ei saaks, sest

seisma jäädes võin.

Võin äkki tunda, kuidas

keegi valusalt mind lõi.

võin vajuda, võin vajuda

võin halli massi hajuda..

kõigile..

vihkan,

vihkan enamat kui arvata võiks

kuuldavale peaks tulema tõik,

et vihateski elada pole võimatu

kui seejuures armastada vihatut.

vihkan, 

vihkan enda lapsepõlve

iseenda vasturääkivusi

vihkan enda noorust

oma vastikuid saladusi

vihkan enda mõistust,

ja lodevat, jälki elu

vihkan enda armastust

oma lõpmatut keskustelu.

vihkan ennast läbini

ja üle sest ei saa.

vihates end häbini

ma viin, vajun läbi maa.

ma vihkan iseend

oma värdjalikke vigu.

vihkan et ma välja näen

kui väärarenenud libu.

kahju, ei ma vihka ainult end.

nii südametu ma ei ole,

sest et vihkan kõike,(ja ka sind)

vihkan kõike, mida pole.

(miskit ehk, mis ka on)

ma vihkan iseend,

vihkan enamat kui arvata võiks.

aga vihates elada pole võimatu,

kui jääda armastama vihatut.

no vot.

kolme tunni pärast olen ka inimeseks saamas:D  igatahes loodan, et edasine möödub samuti

ilma suure terrorita

ilma jõhkra errorita

ilma vangla, trahvideta

ilma kastreeritud ahvideta.

muud ma ei soovi.

Pean seda haiguseks.

jah, pean haiguseks lokkavat lollust.irooniaga pooleks sai tehtud ka järgnev üllitis.

Proletarioos

Töötab päevast päeva

Ei tee vaikselt ega valjult.

Higi näeb ja vaeva,

Ei ta lõuga ei ta karju.

Aita vaest proletariaati,

armas, kallis NSV.

Lükkad Vabariigi paati,

maha võtad ETV.

Tartu, Pärnu, Oleviste,

Orissaare ja ka Muhu.

Ei sa luba võtta istet,

külvad seemet ükskõik kuhu.

Mehed võtad sõjaväkke,

tütred naisteks neegritele

kokku keerad sadu käkke

keegi sinu vastu pole.

Õnneks on üks väike riik,

Eestlased nad olevat.

Murdub selga sulle piik,

siis sind enam pole, vat!

Läbi on kõik see ammu,

eestlased su vastu vist.

Ühes kohas ikka tammud,

vihane pronkssõdurist.

Putin dikteerib aina ette,

Medvedjev tagant paneb.

Nagu tiku viskaks vette,

Savisaar see sööb su haned.

Venemaa, "suur isamaa"

tegelt oled üsna sitt.

kõik sind paneb kisama,

pole sa ei suur, vaid titt.

Uuel aastal uue hooga.

oo, happy f***ing new year! ja veereb järgmine kah õlule, aga noh pole midagi parata. igatahes selle aasta esimene luuletus on kuidagi prohvetlik, sest olen veendunud, et inimkond sureb just iseenda käe läbi. kunagi kindlasti...:)

S.S.V.I

(saame süüdistada vaid iseennast)

Tehnikaajastul on au meil elada

meelelahutusel laseme lõhkuda vaimu

ja keha trenažööril närida.

Inimmõistus on küll tore ja piiritu

aga kus on ta siis kui me ei saa endast aimu

reaktoreid õhime ja saame kiiritust.

Maailmakorda oleme lõhkunud ammu

ei looduslik valik tooda mingeid vilju

ja ikka sureme lööki, mis saadab veekeedukannu.

Häda meile ja see kindlasti tuleb

kuid niikaua me austame tarkust ja ei kilju,

kui meist viimane oma mõttetöösse sureb.

*otseloomulikult leidsin midagi absurdivaldkonda ka juurde oma kogumikust, ei tea millal kirjutatud aga tundub et hiljaaegu ja meeltesegaduses.kuigi sobib uue aasta konteksti.

uus on paber, uus on mõte

mitte kiire, aga tõte.

nõnna saangi sõnad riimi

panen kõik nad karantiini.

Kuidas muidu, härra Ilves

saaksid olla nõnda pilves

et ei näeks, mis toimub riigis

põhjatumas konnatiigis

tule appi, roni tööle

ära jää nii kauaks ööle.

sõbrad pole vaenlased, vaid

kuldkalale on haid.

mõttetu ja ebaloog,

nii kõneleb ju demagoog.

kogu luulel polnud mõtet

polnud kiiret, polnud tõtet..