Herr Vahter Blog: December 2010

praegu mingid kuradi küsimärgi täpitähtede asemel, varsti parandan ära. see näidend sai minu poolt lavastatud OG teatripäevadel millalgi, võitsime kah.

Maailma l�pus on kohvik...

Sissejuhatus:
See lugu r��gib �he inimese k�ige koledamast saatusest.Saatusest olla surnud, kuid samas elada
Olla igavikulises teadmatuses, tunda k�ige suuremat hirmu, mis on inimhingele omane.
hirmu l�bikukkumise, hirmu arusaamatuse ees. Hirmu mitte leida oma kohta maailmas, mis on
igale inimesele omane igikestev otsing. Hirmu hirmu ees...kuid eelk�ige, hirmu enese ees.

Henri on endine s�dur, kes on t�nu oma s�jatrauma t�ttu end maha lasknud. Saatuse irooniana on ta kinni nii�elda
"taeva eeskojas", mis pole ei midagi muud kui viimane m�lestus baarist, kus ta enesetapu sooritas.
Kogu n�idendi v�ltel otsib ta v�ljap��su sellest m�lestusest, et saaks rahulikult "surra". N�idendi l�pus aga selgub,
t�nu baarmeni rahvusele, kellega oli henri s�dinud, henri vihkamine, mille t�ttu ta enesetapu sooritaski.
Oma s�venenud hulluses peab ta end jumalaks ning valib j�rgmiseks saatusekaaslaseks v�lja just baarmeni, mitte aga
Lili, kes on oma l�but�druku staatuses kindlasti rohkem patustanud ning vast v��riks surma rohkem. Tuleb v�lja ebausk,
mis pole midagi muud kui valearusaam ja puhas viha, mis tuleneb kartusest.Hirm s�nnitab ebausu ning v�givalla.
Seega on hirm k�ige ebatervislikum asi maailmas.

PILT1:
Iterj��r: Eesti v�ikelinna teise maailmas�ja-aegne kohvik- suurem osa mehi on s�jas, mist�ttu ei ole �llatav,
et lokaali rahvas �rnemast soost on.
Esmalt on kosta klaverihelid- kerge kurbuse noodiga- t�sine. Siis l�heb lava valgeks. K�ib harilik ajastukohane kohvikuelu.
Esiplaanil on paar lauda m�nede toolidega. paremal lava ��res asub baarilett. vasakul lava ��res kus on kohviku "uks" seisab
riidenagi ning peegel(kui on olemas). baariletil on m�ned pudelid, klaasid. Baarmen tegeleb oma asjadega.
�hes lauas istuvad kolm naist, kes iga�ks on �he stseeni v�ltel "seltsidaam" Lili.

Tegelased:

Lili I- �ks kolmest
Lili II- kaks kolmest
Lili III- kolm kolmest

baarmen- eesti venelane, eestimeelselt meelestatud.

Henri (H.) - hingehaavade p�rast enesetapu sooritanud mees (ilmselt s�jakoleduste t�ttu, endine s�dur).
Ta on j��nud kinni nii�elda "taeva eeskotta", mis pole midagi muud kui ta viimane m�lestus baarist, kus end maha lasi.

1.stseen- me v�tame veel �he napsi!

H. siseneb- uurib kerge huviga oma �mbrust, kus ta veidi elevust on tekitanud.(enamus on siiski naised)
P�rast p�gusat olukorraga tutvumist istub �hte t�hja lauda, kuhu Baarmen Talle k�rmesti jooki pakkuma t�ttab.

Baarmen: (vene aktsendiga) Noh, v�tame klaasikese! (H. vaatab teda �ratundmisvaenuga, venelane ikkagi.s�dis ta ju nende vastu.
baarmen,vastust ootamata valab klaasi alkot t�is ja asetab H. ette-
ise lahkub v�i
asub tegelema oma asjadega- pudeli j�tab H. juurde lauale, kus see ise juurde valada saaks)

(kolm naist lauas arutavad midagi vaikides, publikule kuulmatult ning Lili1 t�useb p�sti ja l�heb H. juurde)

Lili1: Kas tohib? (teiega liituda)

H.: (naisterahva vastu just mitte �leliia huvi �les n�idates) Kuuldavasti elame vabal maal (irooniaga)
(ja joob edasi)

Lili1: minu nimi on Lili�

H.: mhmh

Lili1: olgu (veidi muiates- istub H. k�rvale- �ritades k�lje alla pugeda vms.)
Lehed muidugi lubavad meile l�plikku v�itu.. (selles s�jas)�

H.: (ei vasta vaid paneb veel �he kl�mmi)

Lili1: �rge pange pahaks mu uudishimu- meil k�ib siin muidu v�ga v�he v��raid ja uudised ei j�ua ka kunagi meieni-
te olete s�dur, eks?

H.: (Vaatab esmakordselt naisele otsa v�i v�hemalt tema suunas) Aga kui ei ole?

Lili1: T�esti ?(teeseldud imestusega) H�rra- te ju valetate (�ritan nalja teha tooniga)
Te v�ite k�ll kenasti riides olla, aga teie olek, r�ht, isegi silmad reedavad teie minevikku.

H.: Mida teie ka minu minevikust teate? (�rritunult/ironiseerivalt)

Lili1: Ei maksa siis kohe �rrituda, h�rra.

H.: kes see �rritub?(irooniaga) Mina? Ei- te kujutate seda endale ette, preili.

Lili1: �rge heitke minu kulul nalja, h�rra- ma ei tea isegi teie nime, kuigi teie minu oma teate,
ning n��d teete minu kulul julma nalja- s�da, paistab, on teilt viimsegi viisakuse v�tnud�

H.: Sugugi mitte, preili- ma ei tee teie kulul rohkem nalja, kui enda. Aga mis teie armastatud viisakusse puutub,
siis selle v�ite endale teadagi kuhu pista!

Lili1: ahh!? (v�ga �rritunud ja pettunud ja hakkab endale lehvikuga tuult tegema ja v�tab ka �he kl�mmi)

H.: Oleks te kogenud v�i murdosa sellest, mida mina, n�inud, mida pidin n�gema mina, kuulnud iga hetk surevaid kaaslasi,
tapnud. Ei- viisakust ei ole tegelikult olemas. Inimesed on selle t�lpimusest rahuaja igavuses elu v�rtsitamiseks v�lja
m�elnud. Tegelik elu on palju lihtsam- sa kas oled v�i sind siis pole. Ja k�ik, mis sul selleks tarvis, on j��da ellu-
t�is k�htu ning katsuda j��da ellu� (j�rjekordne kl�mm)

Lili1: h�rra, te lausa hirmutate mind oma jutuga.

H.(naisest v�lja tegemata l�heb oma m�ttel�ngaga edasi) Elu on tegelt imelik, kas te ei leia?
�hel hetkel sa oled ja siis �ht�kki enam polegi� Nii habras ja samas nii tugev�Olete te vahel m�elnud,
mis see elu �ldse on? Ei? Ega ma ei oodanudki� Aga teate mina olen- kui �mberringi k�ib verine lahing ja kukuvad m�rsud
ja granaadid� siis olen ma m�telnud� M�telnud, et kui raske on uue elu teke ja kui lihtne selle h�vitamine.
T�si- esimene kord inimest tappa on loomulikult raske, aga teate, see muutub lihtsamaks- juba asjaolu, et kui sina teda
ei tapa, sured ise, annab ettek��nde missuguse. V�tta teise elu, et j��da ise ellu- selles s�da ju seisnebki.
Me ei v�itle mingite aadete, riigimeeste ega kellegi teise jaoks- me tapame, et j��da ise ellu�

(vahepeal on Lili H.st kergelt eemale nihkunud ning otsiks justkui p��seteed- samas huvitab teda k�ik see, mida hull
s�duripoiss vatrab, et saaks hiljem edasi litutada. Naised teises lauas on muidugi ka huvitatud ning kommenteerivad
omavahel H. juttu)

H.: Aga teate, mis j�reldusele ma j�udsin? Et elu ei olegi p�ris. Ja seega ei ole ka surm ju p�ris.
Kuidas me teame, et inimene tegelikult sureb, mitte ei l�he lihtsalt kusagile edasi- oh ma ei m�tle taevast ja ingleid
ja kogu seda jama, aga kuidas me teame, et see k�ik siin on elu ja mitte surm- kuidas me teame, et surnud hing ei s�nni
kusagil teises kohas uuesti- me ei teagi. Milleks siis kogu see totter lein ja v�lts kurbus, tseremooniad hinge lahkumisel?
Me oleme selle k�ik enda jaoks n�nda m�elnud, vaat milles on h�da- inimene m�tleb, aga ei taha m�ista. T�hendab on
otses�nu loll. M�istate mind?

(Lili igast keharakust paistab v�lja, et ega ei m�ista k�ll, aga ta teeb ometi t�htsa n�o ja �rritab v�ga l�bikukkunult
teada anda, et m�istab)

H.: Siis on h�sti (irooniaga) (hakkab �misema mingit viisikest- Lili ei tea ka p�ris t�pselt, mida teha ja tunneb end
kuidagi ebamugavalt)

Lili1: (ebalevalt) H�rra, teil on jook otsas, kas soovite ehk veel?

H.: (�ht�kki v�ga t�sine) Jah- preili- k�igile joogid palun- minu kulul(l��b rahapataka lauale)
(t�useb p�sti ning kummardab kergelt Lilile) Vabandage mind, aga mul on n��d aeg lahkuda.

Lili1: T�esti? Teid siis oodatakse?

H.: Kindlasti... �elge palun, kas mul on lips otse- ei tahaks kuidagi �leliia ebameeldivusi tekitada.

(Lili s�tib H. lipsu sirgeks ning ulatab mantli)

H.: Oh ei- seda ma enam ei vaja- j�tke endale.

Lili1: Ma muidugi t�nan, aga te k�lmetute, kui n�nda v�lja l�hete.

H.: kes �tles midagi v�lja minemisest?

Lili1: Aga te ju ometi ise �tlesite, et lahkute.

H.: Jah- seda ma teen, aga loodetavasti pole minu sihtpunktis siiski k�lm, sest mantlit ei saaks ma ka parima tahtmise
korral kaasa v�tta.

Lili1: aga�

H.: Noh- oli meeldiv teiega vestelda, aga n��d on t�esti viimane aeg minna- elage h�sti�

(V�tab taskust revolvri -l�heb pimedaks ja k�ib pauk- vaikus- muusika algab uuesti- ning siis v�imalikult ruttu
hakkab j�rgmine stseen)

2.stseen- k�ik kordub taas ja siiski kordumatu�

Int.- k�ik on t�pselt nagu esimese stseeni alguses- H. Siseneb- mantel, mis ennist Lili k�tte j�i, �ll- tundub,
nagu poleks midagi juhtunud- segaduses H. vaatab huviga ringi, l�heb ebaledes samasse lauda, kuhu enne- selleks
ajaks on kerge h�mmeldus asendunud lootusetu r��msameelsusega, nagu seda esineb inimestel, kes on kaotanud k�ik
ja ei suuda oma olukorras muud teha, kui selle �le naerda.

baarmen: Noh, v�tame klaasikese!

H.: miks ka mitte? (r��msameelselt, kuid baarmeni vastu �lbe suhtumisega)

baarmen.: K�ll me oleme r��msameelsed- kas on ka p�hjust?

H.: Alati on p�hjust- ja kui pole, saab selle ju tekitada. �tleme, et joon t�na elu terviseks.

baarmen: see on muidugi t�histamist v��rt, jah, alati.(valab klaasi t�is ning tahab �ra minna)

H.: eieiei. palun j�tke pudel ka siia- tuleb suurem t�histamine (kerge naeratusega)

baarmen.: kuidas soovite, h�rra (teeb, nagu palutud ning lahkub oma asjadega tegelema)

(kolm naist lauas arutavad midagi vaikides, publikule kuulmatult ning Lili2 t�useb
p�sti ja l�heb H. juurde)

Lili2: Kas tohib teiega liituda?

H.: Miks ka mitte, preilna- ja kuidas on teie nimi, kui lubate k�sida? (pakub talle istet)

Lili2- Lili

H.: T�esti? Heh.. olgu siis. sooviksite ehk minuga �he napsi v�tta ning t�histada?

Lili2: Kui te just n�uate.. aga �elge, mida me t�histame?

H.: Elu, mu arm- seda, et vaatamata k�igile j�upingutustele seda v�ltida, oleme siiski elus- jooge n��d.

Lili2: olgu (veidi muiates)Lehed muidugi lubavad meile l�plikku v�itu (s�jas)�

H.: Nad kipuvad jah �learu palju vatrama.

Lili2: �rge pange pahaks mu uudishimu, meil k�ib siin muidu v�ga v�he v��raid ja uudised ei j�ua ka kunagi meieni-
te olete s�dur, eks?

H.: Aga kui ei ole? (r��msameelse irooniaga, mis teda siianigi saatnud on)

Lili2: T�esti ?(teeseldud imestusega) h�rra- te ju valetate (sellise �ritan nalja teha tooniga)
Te v�ite k�ll kenasti riides olla, aga teie olek, r�ht, isegi silmad reedavad teie minevikku.

H.: T�esti, jah? Ja mida nad siis t�psemalt mu minevikust r��givad, ah? Ei- p�riselt- kas mu selg avaldas teile,
et ma olin reamees? V�i olid need mu silmad, kes veristest lahingutest lobisema hakkasid? Mh?

Lili2: �rge siis kohe �rrituge, h�rra- ma �ritasin vaid viisakat vestlust alustada ja teie kohta pisut rohkem teada
saada- alustuseks n�iteks nime...

H.: Kes siin �rritub? Mina? Te kujutate seda endale ette, preili. Te soovite viisakust?
Siis seda peate te saama (t�useb toolilt, s�tib lipsu ja muud riided veidi korrektsemalt, teeb s�gava kummarduse Lilile)
Kas lubaksite palun mulle �he tantsu?

Lili2: Siin? Kohe praegu?

H.: Aga loomulikult- millal siis veel?

Lili2: Ma pole nii ammu tantsinud...

H.: Ja arvate, et mina olen? (m�tleb kohe siiski �mber).. aga j�tame selle siiski sinnapaika.T�na ma ju ikkagi r��mustan,
et olen elus, v�i kuidas?

Lili2: Kui te nii �tlete.

H.: Jah, �tlen k�ll! (l�heb baarileti ��rde) h�rra- k�igile joogid palun- minu kulul(l��b
rahapataka letile)

baarmen: Te olete k�ll v�ga helde, aga kas lihtne s�dur saab seda k�ike endale t�epoolest lubada-
kas teil pole peret, kes seda raha rasketel aegadel rohkem vajaks?

H.: (t�siseks muutudes) Ei- mul ei ole seda peret. Vabandage mind! (liigub Lili juurde)

baarmen: Andestage, ma ei tahtnud...

H.: Ei, pole midagi. (Lilile) Mul on n��d aeg lahkuda. Teie seltskond on olnud v�rratult meeldiv. (suudleb k�tt?)

Lili2: Juba? Teid oodatakse kusagil?

H.: Loodame, et sel korral jah- Vaatab end �le (v�imalusel peeglist ehk? Ning rebib lipsu eest)

(Lili vaatab h�mmeldunult H. Tegevust ning ulatab talle siis mantli)

H.: Ohei- seda ma enam ei vaja- j�tke endale.

Lili2: Ma muidugi t�nan, aga te k�lmetute, kui n�nda v�lja l�hete.

H.: kes �tles midagi v�lja minemisest?

Lili2: Aga te ju ometi ise �tlesite, et lahkute.

H.: Jah- seda ma teen, aga... v�i mis ma ikka seletan- te ei m�istaks.

Lili2: aga�

H.: Noh- oli meeldiv teiega vestelda, aga n��d on t�esti viimane aeg minna- preilid (p��rdudes teise laua suunas),
h�rra (baarmenile) Elage h�sti�(ning taaskord p�stol ja pimedus- klaver)

3.stseen- Elu terviseks!

(H. siseneb taas kohvikusse, n�ol kerge pettumuse ja huumori segu. Seab siis nagu masinlikult juba sammud endise laua ��rde,
kus talle ka juua pakutakse)

baarmen: Noh, v�tame klaasikese? (hakkab juba valamisliigutust tegema, kui H. peo klaasile asetab)

H.: Ei (v�ga kindlalt, poolk�skivalt).

baarmen: Kindel?

H.: Kindel!

baarmen: Kuidas soovite.(asub lahkuma)

H.: Oodake siiski- palun viige sinna lauda preilidele midagi head, olge nii kena.

baarmen: Saab tehtud, h�rra.

(H. j�tab oma palitu ning kaabu enda lauda ning astub siis naiste juurde.)

H.: Tere! (vastuseks selline kerge v�lts meelitatud pilk ja miks mitte ka paar vaikset teretust)
Kas tohib ehk teiega liituda, preilid?

Lili3: Kui meie seltskond teid k�idab, siis miks ka mitte.

H.: K�idab v�gagi, preili. Minu nimi on Henri

Lili3: V�ga meeldiv. Mina olen... (H. Katkestab, enne kui Lili saab l�petada)

H.: Lili.

Lili3: Kuidas te teadsite?

H.: Teil on Lili silmad.

Lili3: Ma olen meelitatud.

(n��d soovivad ka kaks teist lauas istuvat end m�rgatavaks teha)

Lili1: Vabandage mu uudishimu, h�rra, aga te olete s�dur, kas pole?

H.: (v�tab endale hetke- vaatab Lili1-le s�gavalt silma) Jah- seda olin ma t�epoolest.

Lili2: Olite? T�hendab teid saadeti erru?

H.: Midagi sinnapoole.

Lili: Vapruse eest?

H.: Lolluse p�rast. �ks soovitus- �rge kunagi �ritage olla kangelane. Aga k�llalt sellest, kui teile sobib, preilid.

Lili2: Loomulikult. Lihtsalt meil k�ib siin muidu v�ga v�he v��raid ja uudised ei j�ua ka kunagi meieni.

H.: Arusaadav.

(Piinlik vaikus, mille v�ltel r��batakse v�imalikult h��lekalt kohvi ja muud- vaid muusika kostab tasakesi .
�hel hetkel H. Turtsatab nagu mingi oma m�tte peale kergelt naerda v�i muigab. Lily haarab kohe v�imalusest suhtlust
edasi arendada)

Lili3: Mis teile nalja teeb, h�rra?

H.: Elu.

Lili3: on ta siis t�esti n�nda humoorikas?

H.: T�epoolest- kas on? Olen ka ise �ritanud sellele vastust leida ning see ajabki naerma.

Lili3: Ma vist k�ll ei saa p�ris t�pselt aru, mis te sellega m�tlete.

H.: (vaatab Lilile otsa) Ei peagi m�istma- ka mina ei saa oma m�tteist tihtipeale aru ning nad on minu omad m�tted
minu peast, kuigi n�nda ei tundu.

Lili3: Kas poleks siis lihtsam need kurjad m�tted peast heita?

H.: Kindlasti oleks, kui ma vaid suudaks. Aga teate, nad on v�ga visad lahkuma. Nad on mu olemus- minu minevik,
millest lahti �elda on v�imatu. Nad l�ppevad kunagi- aga alles siis, kui pole ka enam mind.

Lili3: Te hirmutate mind oma s�nadega.

H.: Jah- aga ma r��gin t�tt.

Lili3: Teil peab siis t�esti hirmus elu olema olnud, et vaid halvad m�tted on meelde j��nud.

H.: Te ei suudaks seda ette kujutadagi.

Lili3: N�htavasti mitte, kuid ma keeldun uskumast, et te pole eal �nnelik olnud. Kindlasti olete te kunagi hoolinud,
r��mustanud, armastanud... Enne seda kohutavat s�da...

H.: V�ibolla t�esti, kuid �ks kuul v�ttis minult k�ik.

Lili3: K�ik? Ei ole �htki m�lestust, mis oleks j��nud teie hinge oma ja ehedana?

H.: On �ks... �ks killuke. Tegelikult �sna totter ja t�htsusetu. �ks kohvik eesti v�ikelinnas.

Lili3: N�ete siis- k�ik pole veel kadunud- �rge sellest killust lahti laske.

H.: Ei lase, ma luban...

Lili3: H�sti. Siis olen ma kindel, et �sna pea tuleb ka eelnev elu teie sisse tagasi.

H.: Ait�h!

Lili3: Mille eest?

H.: Et usute.

Lili3: V�tke heaks.

(vaikus- H. t�useb)

Lili3: Te lahkute?

H.: Vaid selleks, et j��da.

Lili3: Elage siis h�sti!

H.: Elan- h�vasti!

(H. l�heb baarmeni juurde ja valab viimase pitsi)

H.- Ma arvan, et MINA olen n��d valmis edasi liikuma.(muigega)
(v�tab relva, suunab selle baarmenile. valgus l�heb sujuvalt kiiresti maha. lask.)

Saturday, December 4, 2010

näidendi tekst

Thursday, December 2, 2010

videokajastusi.

Minevik..