kirjaneitsit ei saa minust
sest ma olen mees.
vahin lollilt kuvarit ja
õlle laual ees.
häbi on mul tunnistada,
et jälle keset ööd,
ma vahin lakke nagu ikka
ja ei tee üldse tööd.
sahin, undamine peas
ei ta ära lõppe.
arvuti mu parim sõber,
jäi kurja viirustõppe.
kahju aga nagu neitsit
ei must saa ka itimeest.
arvutist ma poleks uskund,
et sellist jama leian seest.
avasin ma kalli sõbra
kirurgilise võttega,
lõpetasin opi
süvateadusõppega.
kesköö tulemine ehk
ju aega võtta võib,
kõhtu täidab niivõrd kaua
vorst ja vedel leib.
nagu öeldud, olen mees.
ma muuta end ei saa,
tugitoolisportlane-
olen sündind selleks ma.
elu pole üldse raske,
kui võtad seda vabalt
ei üleliia pinguta ja
kõiges oled tabav.
No comments:
Post a Comment