nüüd on ikka väga pikk paus olnud, nii loomingus kui ka selle lehe külastamises. Vähemalt tundub et on uuesti midagi tulema hakanud ja loodetavasti tuleb veelgi.
Viirastus
Õhtuhämaruses pööran pilgu akna suunas
Ning üritan näha läbi selle härmatanud klaasi
Vaatan hoolikalt ja järsku, näen hoovi suunas
Läks miski mille tähenduse üle ma ei aasi.
Nägin udukogu, miskit tumedat liipas
Ei tea mis, kuid arvan uskuvat teda.
Sel hetkel kui mind vaatas, ta ka viipas,
Et läheksin kaasa ning kuulaksin teda.
Seega mõtteisse vajusin koheselt,
Kas oli päriselt või silmapete see
See kogu,see mass mis ühtlaselt
Vajus üle minu hoovikese aiatee.
Kas oli see tervitus teispoolsusest mulle?
Või hoopis kutse kuhugi kaugemale hoopis?
Õnneks ei taha ma seda teada ja ütlen sulle,
Kes kurat on see asi minu hoovis?
Siiani paneb mõtlema kui meenutan,
Seda olendit kes mul teada andis,
Et kui ma siin veel liiga pikalt keerutan,
Siis ka ise olen tühi koht seal kandis.
Ei hakka ma pead murdma elu mõtte üle,
tänu mingile kujule,keda tegelikult pole.
