töö, inimene- tööinimene

Alustaksin iseendast,

olen kahevahel.

On vastumeelt mul tööle minna-

olen laisk ja sõnaaher.

Mulje võin ju hetkel jätta,

et praegu tööd ma tahaks

aga vaba mehe elu-

kes küll seda paneks pahaks.

siiski...

Tuulehoog nii vaikselt lendleb,

kostub kõuekärgatus.

Hägust silmapiiri vaatlen,

kui äkki- kostub äratus!

ning...

Voodist hüppan kiirelt püsti,

peegli ette viib mind tõte.

Vaadates end sealt ma tunnen –

uus pole jutt, vaid uus on mõte.

Kuivõrd-

Ei näe inimest ma seal

vaid pulstund haiget looma.

Jälle pean ma rassima-

nii töötan ennast kooma!

ning...

Keskkond tööks ei ole hea

ja vaimu närib keha.

Kriisiaegse palga eest

ei viitsiks miskit teha...

Aga

ikka klanin end

ja astun uksest välja.

Unistused viiksin teoks,

kuid ülemus ei mõista nalja.

Niisiis-

jälle vannub alla

töötav keskklassi mees.

Vannub alla rahahimu

                                                                          ja iseenda ees.

majanduskriis ja mõtted

na' külmavõtt on kesvamärjuke

mis kätte sattus poes.

häbi on küll osta aga

see tänapäeval moes.

kas aga häbi peaks olema mul,

kui ma leian ennast.

leian, et ma mõtlen

poliitikast "kenast".

arusaadav peaks ju juba olema,

et pisut halb on ajastu.

kuid milles süüdi meie, nemad?

vat see kusagil ei kajastu.

majanduskriis võtn' sõnad on kõik.

mõeldes rahakao peale,

ma tunnen ebarahuldust.

pole vastandit halvast heale.

karsklaseks pean hakkama vist,

mitte et ma ei tahaks

aga kui hinnad löövad kõikuma(ja raha otsas)

siis seda panen küll pahaks.

mäletan veel õrnalt üht kesvamärjukest,

rahakadu käis läbi lihast ja luust.

kriisiaja aga elame me üle

näpuga, mis ilastet' suus.

freevärss noh.

huvitav oleks teada, kuidas

mured saavad inimesele tekitada

pöördumatuid haavu, kas?

 

eksperimenteerin teiste kallal

aga ennast ei näe.

see on üsna masendav, iseenesel tallan.

 

olen üsna kalgi südamega vend

soe on vaid mu vaimuvaene mõttelend

aga siiski, öelge mul, ullikesel

egokesksel mõttemullikesel,

sest..

 

alguses tahtsin teada kuidas saab nutta,

aga ise mure küüsis kisan vaid:

„mu geneetilises koodis ei sisaldu pisaraid!“

soe, mahe tuul

ja pilk suunat' kaugusesse.

Seisan vihmas

ja ekslen mõtetesse.

Näen piiska väikest

kukkumas teele,

silman tumerohelisi lehti

ilu värvus röövib keele.

Üksik hing mul tuleb vastu

silman tema väsind keha.

Nii vaikselt vaid ta astub, astub,

toob ninna kesksuvisese leha.

Kuid järsku avan silmad

ning alles kõik on karm-

on õues sula, tuul nii vali,

on alles kärekülm talv.

nädalavahetuse keeruliste mõtete tagajärjeks on

märjukesega ajude loputamine.

ja mitte ainult mul

vaid ka kõigil teistel.

ja mul pole üldse häbi

sest ka seaduse silmis oleme kõik võrdsed

kesköised mõtted

ega jah, nagu praegu on, nii ka on. olen üsna tavaline.

kirjaneitsit ei saa minust

sest ma olen mees.

vahin lollilt kuvarit ja

õlle laual ees.

häbi on mul tunnistada,

et jälle keset ööd,

ma vahin lakke nagu ikka

ja ei tee üldse tööd.

sahin, undamine peas

ei ta ära lõppe.

arvuti mu parim sõber,

jäi kurja viirustõppe.

kahju aga nagu neitsit

ei must saa ka itimeest.

arvutist ma poleks uskund,

et sellist jama leian seest.

avasin ma kalli sõbra

kirurgilise võttega,

lõpetasin opi

süvateadusõppega.

kesköö tulemine ehk

ju aega võtta võib,

kõhtu täidab niivõrd kaua

vorst ja vedel leib.

nagu öeldud, olen mees.

ma muuta end ei saa,

tugitoolisportlane-

olen sündind selleks ma.

elu pole üldse raske,

kui võtad seda vabalt

ei üleliia pinguta ja

kõiges oled tabav. 

(lastele keelatud)

kisub huvitavaks..(algselt mõeldud bändile laulusõnadeks, sellest siis temaatika;)

Millal läheb elekter??

 

millal läheb elekter??

voodilinad märgumas

kehad higiseks on läind

millal läheb elekter??

 

millal sooja ma saan??

alajahtunud taas

voodi ümber on käind

millal sooja ma saan??

 

miks jätsid sa mind??

laualt kadund on vaas

enam pole sind näind

miks jätsid sa mind??

 

millal läheb elekter??

et alata saaks

kord see tunnetemäng

millal läheb elekter??

 

milla tuled sa taas??

külasta mind korra veel

tee mul sooja teed

millal tuled sa taas??

 

Millal lähed sa ära??

ei ma jäädavalt taha

seda kisa ja kära.

millal lähed sa ära??

 

millal läheb elekter??

et viimast korda ma veel

saaksin juua su teed.

millal läheb elekter??

aina jamad..

Probleemid

 

Ma ei ole loodud

väikeste murede jaoks.

Tahan, et kõik nad

mu elust nüüd kaoks.

 

Ma võin minna relvile teistega koos,

ma võin langeda suures taplushoos.

Igal ajal ma riiki võiksin muuta,

kui vaid tahaks, ma võiks seda suuta.

 

Pole ükski asi minule liiga suur,

joovastusehetkel, kui peal tahtmistuur.

Ei tunne sõnu „ma ei saa“

Kui tahan, siis ikka saan ka.

 

Kuid miks siis

kõik muu maha tallan?

nagu jaanalind

peidan pea liiva alla.

 

Ma ei ole loodud

väikeste murede jaoks.

Tahaks, et nad

mu elust nüüd kaoks.