j6uluaeg j2lle.

Loomakaitse A ja O

Hommikul kui olin majast välja läind
märkasin, et kogu ilmast külm on üle käind
seadsin sammud värisedes sõiduauto poole
kuidas leiaks alguse ma pentsikule loole
niisiis

kassipoeg oli keelega külmund ilukilbi külge
mööda autoratast nirises veel alla jäätund sülge
kahju, et ta omanik ta jätnud oli üksi
rattalt peale sõitu leidsin roosa keeletüki
seega

Avastades koolnud kassi nõrka hambumust
ning tundes õrna jõulurõõmu sisenemas just
Lume lõin ma kassilt maha, pistsin tema tasku
Jopest hakkas päris kahju, tundes keharaskust
nüüd

Ma ei tea ju kahjuks tolle kassi nime
kuid aitan teda siiski, seda moondund jõuluime.

Sanitaartehnik

üksi istudes märkan enda ümber sallimatust,
külmi kiviseinasid ja räämas kulund katust.
sada silmapaari jälgib vana maja,
kuis pealetulev põlvkond võidab kulund aja.

lammutusbrigaad on tööle pandud taas,
metsameeste masinatest rõkkab kivist laas.
ajahambast puret elu lõhutakse varsti,
ehk on ajahambal lihtsalt vaja hambaarsti.

algul kirjutasin siia pikalt vihase vastuse yhele kirjele ja arvamusele. aga ei, kustutasin 2ra, et olla ise parem inimene kui kirjutaja(d). v2hemalt enda jaoks. ega netis6imamisega ei saavuta sittagi.

t2nane ajalehepealkiri:

Maamehed peavad igapäevast õllejoomist normaalseks

ja nii ongi!!

ai kurja

ei soovita kunagi
juua fervexit kurat,
liiga palju korraga
nyyd tean mis v2rk on
nende kujutletavate s6pradega.

liiga varajane

t6epoolest, niiv6rd vara midagi kirjutada siia on absurdsus. Siiski ma teen endale seda meeleh2rmi. Niisiis, ju tuli eile 6htul idee, et j22b t2na koduseks.Imelikult sitt tunne oli, haige nagu otseselt mitte.T2na aga t6usen yles ja mida ma m2rkan. Kuradi saatus on irooniline. Ju olen p2riselt ka haigeks j22nud vist.V6i on v2hese viina viga, kurat seda teab. igatahes, yritan siin elu eest meenutada siis pisut neid b2ndireise, nagu lubatud sai. Ei teagi millest alustada. Arvan, et k6ige targem oleks siiski v6tta v2heke l2hemast ajaloost, kuna m2lu enam v2ga kaugele ei kyyndi. Paljud saavad usutavasti ataki (kellegi vanemad vb, kes siia satuvad), kuid paljudele j22b veidi liiga leebeks. Igatahes v6in 6elda, et j2rgnev reis oli yks v2he rahulikumaid (k6lab kurjakuulutavalt kyll, aga tegelikult oleme me k6ik noored ju vaid yks kord elus.Nimelt kogu elu). Niisiis...

Nurme tripp
(t2pset kuup2eva t6esti ei m2leta, millalgi 2008 augustis vist)
kes k2is: MintTaara + autojuht

eelm2ng: Yhel heal p2eval, l2bi ma ei tea kelle, tuli tore idee (vist tuli kiri siiski) minna kuhugi mandrile esinema. Tuli v2lja, et saimegi selle teostatud.Nimelt olime kirjas yritusel nimega Nurme Live mis toimu(b)s J6gevamaal Pikknurmes. toredas perses yhes6naga. M6ned k6ned ja ettevalmistused ning saabuski kauaoodatud p2ev..

vahekord: Hommik. virgun ning saan aru, et ju pean poole tunni p2rast poe juures olema.kogunemispunkt. J6udes kiirelt kohale, avastan, et autot siiski pole veel kuid kallis b2ndikaaslane M on juba ootel. Kohe n2ha, et mees ei raiska aega.Alustasin siis samuti kallihinnalise vee manustamist. Auto j6udis siiski kohale ja esimene peatus oli otseloomulikult bensiinijaamas. Tankimine. Praami peale j6udes toimus juba ysna elav jutuajamine. vahepealne tee kuni P2rnuni m66dus umbes samuti, seal siis toimus kiire s66k ning meeleolukas muusikapoe kylastus. Vahepealsest teekonnast kuni Nurmeni eriti m2lestusi pole. Ainuke mainimistv22rt asi vb see, et avastasime v2ga hea kariibi hittide plaadi, mis sai kohe k6igi elava kiituse ja kaasar66kimise osaliseks. Musikaalsed inimesed kurat. Igatahes, kohale j6udes avastasime hiiglasliku festariplatsi koos hiiglasliku parklaga.M6lemad v2ga nukralt tyhjav6itu. Eks sai lolli aruga oodatud palju rahvast. Suurest nukrusest l66duna sai kiirelt kysitud juhised l2hima poekese kohta ning sinna ka suundutud. Olles poest tagasi ja m6ne kasti m2rjukese v6rra rikkam sai seda kohe ka aplalt h2vitama hakatud. Koos b2ndikaaslasega L sai v2lja m6eldud vaimustavalt lihtne ja meeliylendav ajaviitem2ng. Teil pole vaja rohkem, kui autot, mille pagasnikus saate istuda, n2od maanttee poole, ning alust 6llet enda l2hedale. Nyyd saategi hakata panustama, mitmes m66das6itev auto on ntx punane. Lubatud on ka muid v2rve ja asju pakkuda(ntx automark, naine/mees juhib jne). ^llet on just sellep2rast vaja, et kui pakutakse ntx et 153. auto on punane, siis saab istuda ja loendada nii et tapab, ajaviidet on vaja. Teised tyybid yritasid samal ajal autos uinuda, v6i juua, v6i midagi. Geniaalsuse tipp saabus siis kui meil oli umbes poolteist tundi esinemiseni ja m6te tuli minna ujuma. Nimelt voolas sealt l2hedalt m66da v2ga kutsuv j6eke. sai ennast paljaks kooritud ja hurraaga sisse tormatud, v2ljatulles enam hurraad ei kuulnud. Nimelt nii kylmas kohas ei uju isegi eskimod mitte, kurat. K6ige tipuks tuli l2hedalasuvast hoonest v2lja mingi meesisik, kes naeris korralikult ning meid seepeale sauna kutsus. Kus kurat meie pidime teadma, et seal saun ka on. Korraldusviga ilmselt. Arusaamisviga veel ilmsemalt. Igatahes sauna sai mindud. saunas sai oldud. Saunast sai v2ljutud alles siis, kui saadi aru et umbes pool tundi oleme esinemisajast juba yle l2inud. Komberdasime lavale, 6nneks lasti siiski,kuna rahvast polnud nagunii. Hakkasime m2ngima. Mina olin veel 6nnelikus seisundis, M ja L suhteliselt samasugused, Kuid P juba p2ris viisakalt k2kerdas poolalasti laval ringi ja otsis s6nu taga. pole paha raisk. Esinemine sai tehtud, kaks saalisolijat said kah targemaks, et muhust selline b2nd on.positiivne. Kurat, hiljem pandi veel j6hkramalt tina edasi, sest selline asi ei ole eriti ilus. Viskas l6puks niiv6rd kopa ette, et pidasime paremaks sealt yldse jalga lasta. kellaaeg v6is olla kuskil 23.00 ja 01.00 vahel. t2pselt ei m2leta. V2hemalt saime perset2ie raha, hea seegi. Tagasis6it m66dus j2lle kariibi hittide, ohtra m2rjukese ning paljude peatuste t2he all. Kohtasime v2rvikaid kujusid. mingis bensukas peatudes istus k6rvalautos umbes keskealine naisolevus, syydimatult purupurjus ning n2hes autot2it noori poisse tunduvalt meelas tujus. 6nnekombel saime ysna kiirelt tulema. J6udes mingil v2ga varajasel tunnil sadamasse, tuli v2lja, et meil k6igil oli pilt enam-v2hem taskus. Seistes autoga praamij2rjekorras umbes keskel rivi ja kahelpool samuti rivid, pidasime targaks ideeks k6ik uksed avada ja kariibi hittidega ka kaasmaalasi kostitada. Meie k6rvaltseisvast furgoonist tuli seepeale v2ga unine n2gu v2lja ja kysis alkoholi. Ega me kitsid polnud. Yldiselt ma arvan, et ymbrusesolijatele me meeldisime.Autojuht pidas targaks ideeks ka k6nnitee 22re vastus oma parimaid trummarioskusi v2lja n2idata, ning M oli ennast niiv6rd ilusaks arvanud olevat, et pidas targemaks ennast ylilahedate prillidega veelgi seksikamaks ehtida.tuli v2lja. Kui l6puks tagasi kodusadamasse j6utud said osad poisid koju magama, kuid mina ja M proovikasse mindud. Pidasime targemaks mitte koju minna ja poe avamist ootata, nimelt tuli v2lja, et peame see p2ev veel esinema.kuid see on juba teine jutt.

l6ppm2ng: nagu juba 6eldud, oli see veel ysnagi rahulik s6it. Nimesid ei viitsinud v2lja kirjutada, kes teab see teab.

M6ningad illustratsioonid:


Panomees L laeval, minek alles.



P ilme on ootus2rev



kari ahve rikuvad tervist.



Oleme kohal! poes k2idud, tuju hea.



M2ngime omaleiutatud m2ngu.



symbioos missugune



ja niipalju rahvast meid vastu v6ttiski!



saunast tuldud, yritame yksteisest aru saada.



tagasis6it. poisid pidas vist targemaks yhe korraliku pildi ka teha.


Punaste laternate t2nav. ei tea mis mul arus oli.


minu tehtud pilt vist, peeti j2rjekordselt suurep2raseks ideeks
koos lehmadega/hobustega pilti teha, tagaj2rjeks see, et mitte
midagi pole pildilt aru saada. heavy raisk.


vabatahtlikult j2tan selle pildi kommenteerimata.


Sadamas. isehakanud t2navamuusikud.


kohe n2ha, kes on tydinenud ja kes seksikas.


see on lihtsalt liiga hea.

oh sa kuradi raisk

l2heb kolmas p2ev v2ga m6istlikku elu. n2dalavahetuse kirjeid ma ei s6anda siia yles visata, nii m6nigi isik sooviks minu surma seej2rel. aga t2na raisk, nii perses p2eva pole elus olnud veel.m6tlen, et olete kunagi kellegi kohta m6elnud, et ta kuradi ohmoon on ikka niiv6rd loll et enda rassi p2rast hakkab hale?- ma m6tlen et ikka t6esti loll, mitte niimoodi suu otsast visatuna. kurat, ma elasin t2na sellise kohutava situatsiooni l2bi, siiani k2ed v2risevad ja kahtlen ikka t2iem6istuslikkuse olemasolus.
Usun, et asja 2ra seletamiseks pean vast teid asjaga kurssi viima. nimelt ma olen t2na vast v6ibolla kolm tundi maganud, ja mitte eriti kvaliteetselt. kujutage ette k6ige hullemat naisolevust, v6imendage tema koledust umbes miljon korda, pange ta haisema hullemini kui m2danev tuvilaip ning s6itke ta n2ost veel m6ned korrad teerulliga yle. saategi naise, keda keegi vast p6rutada ei tahaks. mina tegin seda, unes, ja korduvalt ning v2ga andunult. hommikul 2rgates v2risesin veel pikalt yle keha ning kartsin voodis liigutada kui 2kki peaks see kohutav ambaal ikka veel l2heduses varitsema. Niisiis, v6ib etteruttavalt 6elda, et p2ev oli putsis. Minu ebaentusiasmi ei jaganud muidugi keegi, niisiis olin ainuke zombi kes m66da koridore loivas ja arglikult nurkade taguseid j2lgis. Pole siis ime, et mingid tavakodanikud, keda igap2evaselt kohtad ja muidu eriti oma lollusega silma ei paista, t2na mul pehmelt 6eldes korralikult kettasse s6itsid. kas saab olla midagi hullemat inimesest kellest k6ik siiralt usuvad, et ta on yks targemaid inimesi universumist, ja siis ei saa hakkama lihtlabase just juurde 6pitud asjaga, millega mina oma ylimalt perses ajudega kohe hakkama sain. Seejuures veel head n2gu teha.kuradi n2kkunikkuja. Raamatutarkus raisk valitseb maailma ja kedagi ei kotigi kas inimesed ka muidu m6tlevad v6i mitte.v2he j2i puudu, et joonlaud oleks tema vaimustavas n2okeses maandumisplatsi otsinud n2iteks silma n2ol. ma v6in olla vulgaarne ennastt2is j2tis aga ma v2hemalt yritan oma m6istusega asju ajada. raisk.

kui teeamv2list juttu r22kida, siis varsti v6ib siit hakata leidma ka v2ikseid reisikirjeldusi.kuna b2ndinduses tegev siis materjali on ja aega ka nii et tapab.kohtumiseni hetkeks.

iga aasta sureb miljoneid inimesi l2bi kodumasinate

2rgates on silmad lahti
jalad p6randale poetan
n2pin p6lend kyynlatahti
end seina vastu toetan

ila suust n2en n6rgumas
pyhkida ei viitsi
2hmaselt mul meenumas
kuis eile muru niitsin

hektarine oli plats
pealt suurem osa muld
vandusin ja niitsin,niitsin
l6puks andsin tuld

6hku kargas niidumasin
ja kargasin siis minagi
6hulend sai niiv6rd kasin
prooviks ehk veel kunagi

tagantj2rgi m6tlen vaid
see plaan mul oli alatu
niidumasin suur ja lai
bensiini t2is sai valatud

ei maksa suitsetada siis
kui j22b kaugele sust haud
6hulendu sekund viis
ja p6lend silmalaud

vanemad te m6elge vargsi
kes pojad niitma saadavad
laugudeta silmad varsti
teid igavesti j2lgivad

ju on 10.11.2009 0:28

nonii. alustuseks vabandan enda klaviatuuri p2rast, kust on salap2rasel kombel kadunud k6ik t2pit2hed.Loodan, et desifreerite j2rgneva teksti iseseisvalt 2ra. niisiis,kylastan enda blogi kah yle pika aja, kuidagi vaikseks on k6ik j22nud nagu n2ha. ega pole aega ka olnud hiljuti t2nu iga n2dalavahetuste kontserditele. Seekord siis olin Monsterc6uqiga P2rnus Punkentsefaliidi plaadiesitluskontserdil. niiv6rd k6va yritus ja sellele eelnev ning j2rgnev p2ev, et ei tahagi midagi kirjutada siia sellest rohkem. Parem lihtsalt niisama meenutada, vanas eas on midagi lastelastele ka r22kida...kui see r22kida kannatab muidugi. Selle jutu otsa soovitan vaid veel yht parimat asja mis viimasel ajal on ilmavalgust n2inud ning selleks on Punkentsefaliidi esikalbum "Haigused farmis" mida saab endale Laseringist ja b2ndimeeste k2est ka soetada. Pole eriline plaatide ostja kuid kuulates seda siis sai ka endale soetatud ja olen v2ga rahul.

Sellel n2dalavahetusel siis Tartusse minek. sama b2nd, sama yritus, teine koht. Eeldatavalt veel hullem kyte laval. Ja paari n2dala p2rast vallutatakse Viljandi. ootan igatahes v2ga.Alguses pisut h2iris, et nii palju esinemisi lyhikese ajaga aga nyyd juba nagu tahtmine minnagi, kuidagi hea ootus sees. Viljandis siis Spermiku koosseisuga kah viimane yritus, peale seda v2ike muutus stiilisiseselt.Ootame-n2eme mis v2lja tuleb.

M6ni m6tleb ehk, et miks luulet ei tule viimasel ajal enam minu sulest. Asi lihtne, inspiratsioonikogumismoment praegu. Arvan et peale neid reise tuleb luulet ka pisut juurde, eks siis ootame. m6tteid veidi isegi kogunenud.

Naljakas oli hommikul, kui uudiseid kuulates sain teada, et eesti on t6usnud euroopas alkoholitarbijate hulgas teisele kohale. Ise olen viimasel ajal suhteliselt tagasihoidlik selle koha pealt ja sellep2rast tundubki naljakas, et selline uudis peale seda n2dalavahetust tuli. Selline tunne, et nagu n2dalavahetuse suurem kogus j2rsku eesti tarbimist t6stnud.Keskmine joodiku tunne tuli peale kyll.
aga jah, praeguseks k6igile head k2silolevat tegevust ning lugemiseni. H2rra ilmub millalgi varsti v2lja j2lle.

kui kedagi huvitab

siis panen siia liveaegu, kus olen mängimas lähiajal.

31. oktoober - Tallinn, Tapper (MintTaara)
7. november - Pärnu (Monsterc6uq)
14. november - Tartu (Monsterc6uq)
11. detsember - Viljandi, Puhas Kuld (Spermik, Monsterc6uq)
12. detsember - Tallinn, Tapper (Monsterc6uq)

ja sahistatakse, et minttaara vähendatud koosseis teeb ka yhe meeleolumuusika6htu vana-aasta6htul muhus Piiri kultuurimajas. samuti v6imalik, et meid on näha täies koosseisus ka mandril plaati esitlemas uue aasta algul.

Vaatan, sõber,
tänaval seal kulgemas.
Kõhklen hetke,
kuid järsku muutun julgemaks-
-ja viskan teda kiviga.
lihtsalt uudishimust...

Mõned yllitised kirjanduse tundidest siiski neh.(enamus ajast pole seal tõesti midagi teha)

Uut inimest ei ylistada
pole vaja
kui leiab õige koha
ja vale aja
ylistab end ta ise

Oma tundeid,käike, tegusid
ning tahet õhkleb
Pigem karjas töötab
kui yksi kõhkleb

Ylistada fyysilist niisamuti
ei ole kuldne reegel
Tänapäeval vahet pole
enamus on enda peegel

Ylistades inimest
me ylistame hullust
kärbest sitahunnikul
isikuegoismikultust

-----------------------------

Leida tuleb pidepunktid tõe ja olematu vahel
neid rõhutada ja lugejale avalikuks teha
Et ta leiaks end avastamas mõlemat äärmust
Et ta leiaks võrdusi nii vaimust kui kehast

rahul

on hea kui saab armukesega suhted jälle paika.
kohe väga hea tunne.
igatahes, mõtlesin siin seoses armukesega, et peaks bändidest, kus hetkel olen tegev, ka väikese ülevaate tegema. nii, igaks juhuks.(nõrgematele arusaajatele siis niipalju, et eilses proovis sain pedaali nii käima nagu peab, seepärast ongi suhted paigas.)

esiteks siis:

MintTaara - http://www.myspace.com/minttaara
black thrash metaliga tegelev punt, millel peaks kohe-kohe ka esimene demoplaat "Hämaral Rajal" ilmuma.



teiseks:

Spermik - http://www.virb.com/spermik http://www.muusik.eu/spermik
nilbet punkmuusikat viljelev noortepunt. suuremad üritused nagu Lelle Alternatiiv ja Against the police terror vol.9 võib tehtuks nimetada.


kolmandaks:

MonstercouQ - http://www.myspace.com/monstercouq
super speed thrash metal punk muusikaga tegelev ansambel. Ainult stuudios koos käiv punt, otseloomulikult kainena.ehk millalgi ka laval, kurat seda teab.

väärt muusikat igalt rindelt!

elu on absurditeater

Sean ette lipsu
end peeglist vaatan veel
ning v2lja astun
olen taaskord teel
teel absurditeatrisse
teel m2lestusse
kus kord n2gin roosat siili
kes teatrilaval tantsis
ning punnp6skset kyyneviili
nii uhkelt ringi vantsis
sean teatris sisse end
nagu lapsep6lveski
kurb kuulutustestend
ei tunne puudust millestki
eesriide avanedes nagu vanastigi
kui isa teatrisse mind viis
oli samasugune see liiv
milles m2ngis kulmudeta karu
otse lava ees
niiv6rd nukker olen minagi
kuid tulen taaskord tagasi
ja ostan tuubi tarretist
ja popkornigi topsis
mille valmistanud kallerdist
kaks peata kana, kukk ja kypsis
kellel uhke ylikond yll
samamoodi nagu varem
etenduski pole parem
aga meeldib mulle kyll
sest oli v2iksena nii
ja on praegugi
et eluteatrist m6hkugi
arutluste k2iguski
palju puudu j22b
ja aru ma ei saa
nii oli vanasti ju ka
kui kisendab topsik minu k2es
popkornidest on pungil
ja k6igest v2est
yks m6te p2he tungib
inimp6lve v22ritult ma v6rdlen sellega
kui j2rsult eesriie langeb alla
ma 2rkan transist yles
ma vaatan yles-alla
mu elu on mul syles

kibekiirelt

udusel hommikutunnil

sebivad uruhiired

mu külmiku kallal

ju ajab nad minema

harjaga põranda alla.

-------------------------

poeskäigust oli kasu

niipalju ainult

et sain õlut, leiba, vorsti

hambapastat aga mitte

selgeks sain aga varsti

et vahet pole

mu koer ei pese nagunii hambaid.

---------------------------------

Mind lummas mööduv hobuveos

ja sedagi seepärast vaid

et uhkel kõrvil hobusel

kepp oli käes ja piip oli peos.

...millega toime tulla.

Kas oled proovinud puskarit maailma äärel,

mille keetnud kokku kohalik külamees.

Kas oled haaranud londistel sarvedest,

või tundnud "Angelis" end kui kala vees.

Kas oled ühinenud krišnaiitide palvega,

lihtsalt selleks, et oleks kordki naljakas.

Kas oled lasknud end arstidel torkida,

et tunda, vast nüüd oled viljakas.

Kas oled mõelnud ehk kunagi niimoodi,

miks abikaasa end käperdab teki all.

Ehk oled proovinud köit, elektritki,

et tunda kõigest end kübeke kaugemal.

Uinuvad majad ning uinuvad tänavad

ja uinudes mõtisklen minagi,

kes oled Sina, kes sa loed minu värsse

ja ei lõpeta naermist, Sul on enda elugi...

Mind surma saatis Anatoli

kaheraudse klambripüssiga.

Nüüd tervitab mind teispoolsus,

aed, mis haljastuseta.

andestust veel siiski võin

ma küllalt temalt paluda

kuis õnnetult ta minu kõrval

sai surmalöögi haluga.

ebaadekvaatne

Ebaadekvaatselt küsin pangast järgi

kontonumbrit.

vastuvõtnud naistest järsk

vaikis kumbki.

Telefoniliin on lõigat',

liin on lõigat'.

Kõik naised alati minust põrkuvad

tagasi.

lennujaam kaotas mu

viagratablettidega pagasi.

Vereliin on lõigat',

liin on lõigat'.

Sõjakuriteo tõttu vangi oleme

pandud.

reamehele ohvitserina nüüd

anaalselt andun.

käsuliin on lõigat',

liin on lõigat'.

õpetlik.

Üleüldiselt mul enam maasikapõldu pole, tänu toredatele paskaakidele, kes vastutasuks minu käest ka natuke haavleid said.

Aga maasikate karjatamist ma ei kahetse kunagi, tänu ühele toredale elajale, kellest nüüd ka juttu teeksin.

Nimelt, olles maasikafarmi pidaja ja tõuaretaja, patseerisin ühel õhtul põllal karja keskel ringi.

On ülev pilt näha päikeseloojangus karjajuhtmaasika ninasõõrmetest väljuvat hingeõhku, tõelise looduse meistriteosena võtab selline vaataepilt tihti pisara silma.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, nimelt, kui teostasin oma vaatlust siis nägin järsku, kuidas üks musträstas minu noori maasikaid nokkis- päris tõsiselt kohe noris nendega tüli. Teadupoolest pole see maasikate tervisele kõige parem, kui neid mõnitada, kisuvad mädaks minema.Kuid õnn oli minu poolel, nimelt Herr musträstas suutis kogemata juhtmaasika kallal norida, kes teda seepeale hammustas ja tänu millele

sain mina linnuraisa enda kätte võtta. Polnud lihtsalt südant teda sinna vedelema jätta, mis sest et kui on olemas madalaim IQ piir, siis jookseb see täpselt läbi musträsta, poolitades selle kaheks ebavõrdseks tükiks.

Niisiis, igapäevaselt õpetasin linnule tarkusi, mis nägi välja umbes järgmiselt: "Nonii, minu kuradi maasikaid sa raisk ei mõnita enam, saad aru?"

Linnu paranedes tundus mulle siiralt, et ka ta mõistus on sinnapoole teel. Viimaks jõudis kätte päev, mil mul oli juba linnukesest raske lahkuda, kuid saatsin ta siiski ohtrate õpetussõnadega laia maailma tagasi.

Olles nädalakese patja nutnud tulin mõttele, et lähen vaatan jälle maasikad üle, mõned kindlasti vajavad kohitsemist ja mõnel ka paksem nahk kasvanud, mis omakorda vajab õhemaks koorimist.Üleliigsest nahast teen kodus neegripoistele aafrikasse sandalette.

Niisiis, läksin põllale, eks mul oli ikka haavlipüss ka kaasas, mine sa tea, mis juhtuda võib. Kuulsin siis jälle maasikate hulluksminemise hääli ning võigast idiootset naeru maasikakarja keskelt. Tõstsin siis püssi palge ja tulistasin. Astusin korjusele lähemale ja mida ma näen, kuradi musträstaraibe jälle tagasi. No ju ta ei saanud siis eesti keelest aru neh, kuid temaga veedetud aeg oli mu elu üks mõttetumaid ajaraisku üldse, küürakat parandab vaid haud.

üheksakümneviies

Taas sõdin kahel rindel

ja pole üldse kindel

kas seekord jään ma hinge.

Üks hädisem on,

relvastuski pole parim

Viimne võitlus polnud lahing,

oli pigem madin

Korraliku leiva asemel

söökki üsna kasin,

kuid see-eest rindevõitleja

on metallist masin.

Teine ehk on rohkemat,

eliitväeosa

Igaüks väärib kohta,

igaüks on osav

Relvad kõrgeltarenenud,

vastane saab koosa

kiirus toimib tõhusalt,

metsa asemel vaid võsa

Põhiline on,

et kõik ma saaksin anda

kaotan ehk või mitte,

meeldib vastust kanda

spontaanne

kuradi kuradi kuradi loomekriisiperiood

ei tea mis toimub, on see siis

jooma-lolluse-või ajuhälbeperiood.

Ma ei tea, ei tahagi teada

ei saagi teada

ei huvitagi.

Kui kõik muu töötab,

ei töötagi midagi.

Ehk joovastav on see hilisöine

või öelda, et varahommikune aeg

kuid seega peaks olema hoopis rikastav.

Ma ei tea ikka sittagi..

Ole sa värviline, must või valge

löön ikka rauast naela läbi su verise palge

ja lasen sul rahus surra,

oh häda ja viletsust, maetud vaim

ehk varsti kehagi,

ei tea ma sittagi..

marmorkivist silmades helklev laik

terasnaeltest tugev hambumus

keelel alatasa hüübinud vere maik

paistab üleüldine närbumus.

lihasmass nõrgenev kulunud naha all

vasktraadist juuksed peas

lõhnataju samas ikka kaduvhall

pean olema temaga halvas kui heas.

metsik tuju vaheldumas masendushooga

kirge näitab väljagi vahest

naudib end närides mu vaimurooga

ei ole erinevust meis kahes

loomaks nimetada teda on vast liig

elab vaikselt kaaslane mul

aitab alati kui hellalt nügib piin

iseloom ei vahest pole hull

vaid koguaeg ja saatus ongi selline

et hingab minu õhku, ja ongi igavikuline.

Koerailm

Egas vihmane ilm mind kirjutama pane

teeb seda tung kaitsta, mis hale

pole loomakaitseorgan ega miskit

koeri nende ilma puhul aga siiski

kaitsen.

Happelised märjad unistused pilvist

sadades piiskadena langevad alla

Süü sest vaid mu enda silmist

ma lõpuks süüdimatuse endis tallan

maha.

Tokerja karvaga koer okastraati

oli kinnitanud enda,nähes kahju,

viimasest kiledast haugatusest saati

mõned kuldselt kõrbend kondid mu ahju

jäetud.

Vesist kutsikapilku mälestades,

mis mul vastu loomalt oli tulnud,

suure söömakriisi tõttu närides

tema nutust kintsu, mälestan surnud

loomi.

eksperimentaalne

Imelik, nii suur on kartus

või pigem aimdus surma eel

vägistan enda keha-kartus

lõhun ennast ikka veel

ja pähe mõistust ei ma võta

ei lase ennast käskida

ei kellelgi, iseenesel,

ei julge endast üle astuda.

Miks kuklas tunnetan ma hingust

nagu halb miski ootaks ees

tuba, kops must on suitsuvingust

ei miski tööta enam sees.

lootus on, kuid kadunud,

küll elab sees, olen adunud

on ümberringi kadunud.

Öösi ulun kuu poole

nagu üksik pulstunud hunt

ning huvitav, ei mõtteid

ei ideid, ei midagi enamat.

On vaid üks hale aimdus

millestki suuremast ees

on vaid tema ja must hing

mis määrat' hukule.

Vajun põlvili öö ees...

ja nutan, südamest nutan

tundes, see sööb mu keha

mu vaimu närib aplalt

kuid nutan pisarateta..

lõhestunud isiksus vaid

jäänud sõbrad,tuttavad

ja isamaa,

ma nutan pisarateta.

aated, lootus, usk, sõda.

mõeldes kõigile neile...

Jäänud ajahamba vahele

Oh, päikseline päev, ilus,

kõik läikes märjas murus.

Istusime klassivendadega vilus,

kui järsk piste rinda surus-

-Kuller teatega tuleb lähemale kambale.

Ja nii meiegi jalgu jäime ajahambale.

Ilm sombusemaks läinud.

Ma seisan peegli ees, end vaatan.

Minust kui katk üle käinud,

minusse sisenenud Saatan-

-Annan emakesel veel viimse musi vaid,

emban ätti, õeraasul ja vennal teen pai.

Väljas kõle tuul, rahe,

koolivendade, kamraadidega koos.

Ulatab üks sigareti, mahe,

teiselt tuleb abiks tikutoos-

-Me marsime vastu enda saatusele,

alati eks ole see vaev kõigile.

Taevas sülgab tuld, liig tugev on tuul,

näen sõpru langemas enda ette.

Tunnen pistet taas rindu, mind riivab kuul,

olen kindel, et nägin seda ette-

-Uduseks kisub pilk, näen koduseid ning tean,

Ülimuslik, kuna kodu eest surema pean.

jätkuvalt kaebliku mulla teemadel.

Hauakaevaja

Kui raudus käsi 

kammitsetud labidavarrest.

Köhatus, 

suure kogu hääl kostub kui tõrrest.

Huvitav, miks alati 

ta ümber kõik raagus on puud,

taevas on tume 

ja kõikjal vedelevad luud.

Ehk on see vaid mu fantaasia?

Labida kõla kui raksatus 

vastu kivisegust mulda.

Abivalmis härra avitab neid, 

kel iial järgi ei tulda.

Kalgi näoga teeb tööd, 

ei tuigata ükski veresoon,

härra mõistab tegevust, 

higist nõretamas koon.

Ehk on see vaid mu fantaasia?

Tunne, tast õhkub kurjust 

kui põhjatust süvikust.

Ei  eales saa üle ta kalgi hinge

ebalevast tühikust.

Lõppeks, labi nurka,

 sõõm vänge sigaret

Seab minekule hämar kogu, 

jõuan mõelda, et

Ehk on see vaid mu fantaasia?

Nüüd surivoodil meenutades 

seda õõvastavat seika.

Nõen möödumas sama meest 

enda kambriaknast.

Tuleb hetkeks taas meelde mul elu, 

läinud, võika.

Ja toaesisel ägab musta lindi all lipumast.

Mind sõbrad sängitamas mulda nüüd.

Sama mees taamalt on naeratamas mulle.

Mu kustund huultelt üle libiseb tal' hüüd

"Aitäh kestva tubli töö eest sulle!"

Selleks, et teistel oleks, kus rahus puhata...

Kuhu on koer maetud?

Karges mullas kraabib

hommiku poole ööd.

Miskipärast soovib,

et tal poleks seda tööd.

Hädapärast ulub

kuu poole viivuks

ja uuest' käpa mulda surub,

miski allapoole kisub.

Hööveldatud aia kohalt

päike hakkab tõusma

Võin vaid vaikselt ohat'

auk hakkab valmima-

-valmis ta ongi lõpuks!

vaid üks mädanenud ront

august tuleb kõige tipuks.

Kui järsku tõuget tunneb,

nii koera ongi matnud kont.

muld peale, sinna ununeb.

Kahju, et koeraga nii nüüd läks,

poleks vaid otsas minugi jaks,

siis üht kohta näidata soovin aia mastaapis

kus iga õhtu mulda ta üksi kraapis.

sorteerides käsikirju...

...leidsin midagi väga huvitavat, mis minuteada pole veel avaldamist saanud tunda. kuidagi hakkas silma..ei tea, mis ajal kirjutatud, aga ju oli vaim peal:)

Igavene Tunne

Vihmaussi vari jäätunud õlleklaasil

tuletab meelde midagi igavikulist.

Nagu tuli on igavene ääsil

või jää kuuvalgel ei jäta sädelemist.

Universumi keerdkäike ei saa mõistma mina

Ja ega vist peagi, ei vaeva sellega end-

Miks röövikul ei ole nina

ning lühikeseks jääb roti unistuste lend...

Nagu kevad saabub Tšernoboli,

kui rohi sinine ja linnud hauguvad põõsas.

Nõndasamuti teeb kahju lambiõli

mida joon kesksuviseses päikselõõsas.

Igavik on midagi keerulist mulle

Endiselt murran sellega pead

kuid olevik on see, millest kasu on mulle-

Ainult sellest võib loota midagi head.

Tunded mängivad suuremat rolli,

suuremat kui arvatagi oskad..

Mida tunned, kui näed lähenemas trolli?-

sama, mida alkassis tekitab puskar?

Tahan öelda, et kui midagi tunned

midagi mida mõistma sa eales ei saa

Sa ära pead vaeva, vaju unne.

Sellest iseenesest lõpuks aru sa saad.

dejavu eelmisest nv-st..

Ma olen väsinud,

kuid ma ei tea millest.

Mõelda vaid võin-

see on võibolla sellest,

et paar päeva kadund olin,

ja maganud ma pole.

Inimesed väsitavad

ja tunnetega lasknud üle.

Ma olen nagu tühjaks

pigistatud käsn.

nagu ploom, mis päikse

kätte jäetud kuivama.

Pole väsind mitte kehalt

vaid vaimult eelkõige,

tahaks teha ühe kõrvalepõike

elu kiirteelt, ja lihtsalt kaduda,

tahaksin rahu ja vaikust

eneses aduda.

Tuviriismed märjal murul

palistamas autost jäänud jälgi.

Südamelähedale ta surun,

klaasistunud pilku jälgin.

 Tiivanukist jäänud märk

mu ribidel nüüd puhkab.

Ta võis olla nõnda erk

nüüd teispoolsuses vaid ohkab.

õrn elajas, keda segas ta

sirutas vaid pesast välja end.

ju oli hüva saatuseta,

jäi üürikeseks noore tuvi lend.

Nüüdseks olen üleval olnud siis

kõigest seitse tundi.

Kuigi magasin, kui kell sai viis

näha polnud undki.

Kaks päeva mõistatusi ja

pealevõttu vaid.

Nüüd kätte võtsin paberi ja

uue õlle sain.

Lubasin ma kellelgi ju,

vali polnud hüüdki,

suve lõpuks õllest monoloog, tuju

aga pole nüüdki.

Ilmetuks on muutund luule

tunnen vaimu langemas.

Sõnu enamus ma pillun tuulde

kuid samas muutun kangemaks.

Pole viitsind enam kirjutada nii

ühtki luulet kahemõttelist.

Ausalt, pole viitsind mõeldagi,

ei kirjeldada vaikust, tõtlemist.

Niisiis, jõudnud siia surnud punkti

ootan servalt eendumist.

Teada tahaks, kes lööb na' elul takti-

mina see siiski pole vist.

Tundub imelik ja morbiidne?

rahu, ei ma lootust kaota veel,

lihtsalt otsin sama mõtet iidset-

kes on inimene oma eluteel?

Elu võib lugeda lõppenuks,

kui oled kaotanud usu endasse.

Inimese võib lugeda uppunuks,

kui õhuelementi asendamas vesi.

Jalanõu võib lugeda läppunuks,

kui jalast ära teda pole võtta mahti.

Elusolendi võib lugeda rippunuks

kui liialt kaua, tugevalt on kõiges kinni.

Kui minagi emaüsast välja ei kippunuks

ei saaks mindki nimetada elu orjaks,

vaid vabaks hingeks.

toreda sõbra mihkli luulet lugedes...

alustuseks veits reklaami mihkelpoisile:

http://www.mihkelm.blogspot.com

ja nüüd siis minupoolt midagi, lugedes mihkli luulet:

pohmas mardipäev

hedonistlikku ajalukku läeb

kui viimne vaevatus

ja põhjatu aevastus

langeb mu peale jälle

tunne nagu oleks kainuses

ning pooleldi mureaimduses

teatavasti mardipäev kiirelt tuleb

ja sama kiirelt läeb, pohmakasse suren.

mitu päeva kestab seegi aasta 

kestab mardipäev ja jõulud, muugi saasta

häda neile kes põletavad jaanipäeval

lõket ega võta joomist vaevaks.

veel suurem häda neile kes seda teevad

headmeelt ei endale, ei teistele, pohmellis keevad.

sorry truu kaaslane miku

et su luule niimoodi ära situn.

aga hetkeajenduses oled muusaks mul

loodan et kui minul, meeldib pohmell ka sul.

sest teised vihkavad seda...

Kirbe näljahäda

tume ajumustus maas poris lamab

helgeid viire

pole enam näha- niivõrd kiire.

Vanurite viletsuseks

ning nooremapoolseks lolluseks

välja käimata

nii mõndagi uut matan.

ei näe enam

kusagil ühtki interpreteeti

ega iludust

ega intelligentsust,ühiskonnal mõjub

surmav süst.

Ma olen suurem kui maailm,

olen isiksus, 

kes on elu kammitsais-

suurimas karistuses,

mis eales su peale võib langeda.

"Rahvast nad ju röövida oskavad. Kõige enam on aga Eesti rahvas kaotanud tublisid inimesi. Kõik saab tagasi, kuid inimesi enam ei saa. Sellepärast peab keegi ikka kunagi kohtus vastust hakkama andma. Kui see seaduslikult ei toimu, võib Eestis uus vabadussõda alata..."  - "Lindprii ja teised" Raivo Kaik.

Ood iseendale ja neile..

Ruudulised seinad, põrand kolletanud lehtedest kaetud

vargsi keegi, kes pole teadlik endast, saab üles aetud.

Virgub, tõrgub tööle minemast, kuid saab siiski hakkama.

Tal laskub suurem kohustus, peab organismi elu tagama.

Suureneva vaevaga saab juhtpulti ennast seatud,

avab luugid, kontrollib kas süsteemid on veatud.

Hetkeks tagasivaadet teostab, puudub eilsemälu

Eks vaid iseendale see-eest saab avaldada tänu.

Kontrollpult töötab, ühendused on alles korras

Puudu pole midagi, pole öösel külastanud varas.

Järsku, tugev raputus, mälukaotuseäär

süttivad Hädaolukorratuled, Higist nõretab säär.

Paneeli võttis vilkuma, korrapäratud kujundid keset.

Õnn, et see olukord kestmas on vaid ajutiselt.

Süsteemid saab toimima taas ehk keskpäevaks

asjaolud laabuvad, kes seda töökat meest asendaks?

Ei keegi muu saa ju juhtida elusorganismi intelligendiga pärilikult

kui aastatepikkuse väljaõppe läbinud härra Mõistus isiklikult.

võõrvõimude sissesiginemisel alati

oleme olnud nende ees alasti,

vaid üksik hääl laanes kaigub-

"Pigem surm, kui kestev haigus!"

ajendatuna üliintelligentsest vestlusest...

sisutus on teinekord sisukus

süües kasvab ju isukus

öeldes üht ei pruugi nii mõelda

mõeldes teist ei pruugi seda öelda.

 

Vabameelsest sisutusest rääkida ma võiksin

ehkki tunne nagu nööri mööda käiksin,

kuna tähtis pole siingi luules mõte ega sisu

igaüks isemoodi mõistab luuleridu.

 

pealtnäha taevalik ning esmapilgul ilus

võib tunduda ju igaüks kui hauas just ei lama

aga niipea kui avab suu, kaduda võib ilu

eesriide langedes sa kuuled ainult jama.

 

Asi pole geenides või milleski muus

pole mõtet sellega end vabandada välja

ainult ise oled süüdi, kui sõnad mis suus

on totaalne jama ja ei paku enam nalja.

 

Siiski, teisest küljest vaatlen seda

ja kui ütlema ma peaksin veel

et  mitte üldse sisukas ei olla saa

siis hetkeks vääratab mu meel.

 

aga valetama selle kohta ei hakka parem ma,

sisutus peaks sisukuse hästi tagama

ning ei huvita mind miski, sisutühi pole keegi

sisukus kui end välja näitab, on asi seegi.

 

Loobin praegugi ju õhku ainult tühje sõnu

kuid tunne olla sisukas mus tekitab vaid mõnu.

ega pole kerge

mõtlesin terve päeva, et peaks midagi kirjutama. Värskendav jalutuskäik näitas vaid seda, et filosoofial pole täna algust ega lõppu.muuseas tänaks ka seltskonda siinkohal:). Lausa utoopiline on see kuidas võrdeliselt pikema unega kasvab raskenev ajutöö. Lollusi võiks ju loopida koguaeg aga vahest juhtub tarku päevi ka vahele. iseennast kiitmast ma ei väsi muidugi. Igatahes, tagasi asja juurde,  mõtlesin mis ma mõtlesin- lõpuks jäin ühele asjale pidama, mis mind tõsiselt närvi ajab. nimelt religioon- või täpsemalt selle puudumine. Eks ole see kahe otsaga asi muidugi. Pole mul midagi usklike vastu, kes rahumeelselt enda asju toimetavad aga lugedes artiklit lastest religioonis läksin tõsiselt kurjaks. Nimelt, pigem orjastusest, kus lapsi sunnitakse teenima ja uskuma midagi vastavalt vanemate või kogukonna nõuetele. Täiskasvanuks saades ei saadagi sellest enam aru ja minu isiklik arvamus on see, et nende inimeste elu pole enam täisväärtuslik. Miks see mulle ei meeldi? nagu ka paljud erinevad totalitaarsed (ja paljuski ka muud) suundumused, on ka süvareligioon inimloomuse ekspluateerimine, selle hüvede ärakasutamine ja pahede allasurumine, hirmule ajendatud, mis peab inimesi mõtlematuteks ja nõrkadeks, sünni poolest patusteks olevusteks. Sealhulgas ka lapsi. Võtame või kristluse. Muidugi on selle õpetuse juured märksa sügavamad, patu algne alus oli karma, taassünd läbi õppekogemuste ning ka teised praeguseks dogmaks muutunud "kirikutõed" on pärit enne-meie-aegsetest paganlikest maailmavaadetest. See iseenesest ei muuda aga fakti sellest, milliseks on religioon muutunud täna tänu inimeste ahnusele, saamahimule ja valitsemissoovile. Lastele peaks võimaldama kasvamist ja maailmast arusaamist, iseõppimise läbi. Vanemad ja kogukond peaks olema heatahtlikud soovitajad ja seletajad. Mitte rebima lapsi religioossetele kokkusaamistele kaasa. Tegelikult loodan, et keegi lugejatest (tulevatest lapsevanematest loodetavasti, sest eesti iive vajab tõstmist) seda tõsiselt võtab ja ei riku enda lapse elu ära. Pole viitsinud sellest luuletust kirjutada ja olen rahul sellega et sain vähemalt vb mitte nii olulisel teemal midagi öelda. Kohtume peatselt jälle!

Invaliidide marss

Kodust väljudes ma süütan sigareti

suunurgast hampapraost pritsin välja tati

Jalg jala ette käin, ma midagi ei näe

käies aina edasi välja sirutan ma käe

olen pime...

Naabrimees mul rõõmsalt ütleb jälle "nägemist!"

Mõnitust kuuldes surun rusikasse käe

Enam pole temaga mul rohkem tegemist

kui kõrvuti me käime, temagi ei enam näe

olen pime...

sõiduteele marssides ma vaatan ikka ringi

kuigi kasu pole sest,  nõnda pilditu on tee

tunnen õrna põrkumist vastu viksit' kingi

nüüd tean, olen kurt ka kurat veel.

olen pime...

ja pole ime,

kuna kurdistunud olen ka

hea et rääkidagi saan.

tahaks näha, kui..

...keegi seda isiklikult võtab peale minu. ajan rihma vihaseks muidu:)

Küllap majandussurutised on jõudnud ka minuni

olen rahakriisis ja murede, kogu sita sees rinnuli

kaeban enda rasket elu kõigele kes tahavad kuulata

ei viitsi iseendasse vaadata, ennast ära ruunata.

piisab sellest kui saan kellegile endast rääkida

kuidas vihkan kedagi, vihkan nõmedust ja ida.

Häbi mul ka ei tohiks olla enam alles siiani

otsa sai see viimati, kui nägin enda kaksikuid- siiami.

Küllalt ringi olen tõmmanud, sellega ennast petan

mõtlen, et aitab mul jamasid unustada

 

Eluvaatelt olen positiivne siiski, ning üsna praktik

kogemustelt ehk mitte tugev, kuid siiski taktik.

lämmatavaid muresid ja probleeme ei võta miski

mis poleks minu elustiil, kas siis suits või viski.

kui keegi üritab mind muuta või siis kuhugi pöörata

võin seda teha ju küll, kui pärast saan edasi hoorata.

elupõletajast suli, joodik ja kaltsakas, rohmakas

enam ei põe ma midagi peale igikestva pohmaka.

ei ütleks, et kogu see maine asjandus mind köidaks

kuid samas tean, et mille enamaga ma iseennast võidaks.

olen loodud nii, et tegema pean seda mida tahan, ei enamat

pole minu jaoks mustast ähmasest arusaamatusest kenamat.

või vähemalt nii mulle tundub ikka veel

probleemide kuhjudes alati vääratab mu keel.

 

aga siiski ma võin ju olla lohh, kuid

ütlen ikka, et suht kõigest on mul pohhui.

ma mõtlen üht ja ikka räägin teist

mu mõistus ja süda ei salli teineteist.

kurat

kuradi kurat

kuradi kuradi kurat

vabandust.

69- postitused koguvad tuure

ma kõnnin mööda ulmelisi radu

neid radu ei tunne teed

tunnen vaid ümber ajakadu

kadunud kõik asjadki need

 

mis ealeski ma võtnud vaevaks

kõik täide olen viinud

siiski midagi mind vaevaks

unustusse langenud.

 

On hääled tasased mul peas

ja minevik varjutab teed

ei ole olevikkugi head

ainult minevik mu ees.

 

Varjudeta varjutused kisuvad end lahti

ja jälle koormamas on mind

pole nende jaoks mul enam mahti

mis on tuleviku hind?

Mõttekergus-lendlus-selgus.

Tühi valge paber

ja kiri selle peal.

Ideetu mõte, tume,

ei tõota head.

Vana tammest laud

klaas kibedat kõrval,

lõhenenud käes pliiats.

Ta pole ju mõrvar.

Kalk nägu, kindlus,

on läbi mõelnud kõik.

Tõustes pillab pliiatsi,

punktita jääb viimne lõik.

Laetalalt rippumas

pääsemisvõimalus.

Kindla peale minekul

ei saa see olema valus.

Kibe kergelt voolab alla,

enam miski poleks lugend.

Otsusekindel inimene pole nõrk

ega anna alla, vaid on tugev.

kuna suudab kõigega vabatahtikult

jätta hüvasti.

See ei vaja mingit õigustust

ega nõua kaastunnet.

vaid mõistmist, kes olen mina?

et pilduda halba pilku ning tunnet.

elu- ilus, valus, must-valge ja värviline. keerulised olukorrad lisavad sellele vaid vürtsi. Halb on kuulata juttu (minu arust suhteliselt kretiinne suhtumine) nagu probleemid ja vaidlused ei viiks elus edasi. Ainult nii saadaksegi ju teistest aru ja seeläbi ka iseenesest. Praegu siinkirjutajal samuti raske olukord, nimelt sellesse blogisse pole ma veel ühtegi postitust lisanud, mis ei sisaldaks luulet (kasvõi mingisugustki). Aga eks seegi probleem ole ületatav. Iga aastaga nimelt olen näinud, et ei ole lihtne näha iseendasse ning veel vähem ennast erinevates olukordades kontrollida. Ma pole seda täheldanud vaid iseendal kuid ka teistel. Sa küsid, miks see üldse nii tähtis on?- vastaksin, et see on osa iseendast, näha ennast kõrvalt ning enesekontrolli suurendada. Muidugi ei saa seda teha alati ja igal ajahetkel, kuid võimalikult palju. Seeläbi hoiaksime ära nii iseenda ja teiste kuidagimoodi solvamise või alavääristamise vms. Muidugi võiksin siinkohal sisse tuua erinevad teemad mis seda mõjutavad (kas siis heal või halval kombel) nagu nt. alkohol ja muud meelemürgid aga ma ei tee seda nimme. Elada tuleb nii, et lased teistel elada ja lõpuks tuleb see ringiga endale tagasi. Ma loodan, et keegi ei võta seda isiklikult (sest selliselt pole see mõeldud) ning kutsun üles vaatama endasse, ning seeläbi teiste elu paremaks teha. Ise ma seda kunagi teinud pole ja hakkan nüüdsest praktiseerima (kurvastajatele ütlen, et see tekst siin on lihtsalt luuletuse asendus, kuna riime hetkel ei tulnud). Elage hästi!

Lihtsuses peitub võlu, kannu sees õlu.

argipäev

on üleväsimus roomamas mu hinge

pilgu viskan enda ümber

ja nõrk lihas hakkab tõmbuma pinge.

 

kramp, kuis küll lubab seda tämber.

rääkida ma veidi üritan

ja järsku pilku tõmbab number.

 

mõtisklen, ta vihikulehel külitab.

järsk liigutus ja rebin,

pistan suhu, närin, prükkarisse sülitan.

 

tume hääl mind kusagilt sebib.

silmelt langeb kae

tahvli ees on halb, oma lauda kebin.

 

mu häbisse vajudes mind vaatab keegi

loodan, et must mõeldakse head.

ei tahaks jääda, üks mind taga räägib.

 

kuid pedagoogina ma siiski pean.

kirbe kahepalgelisus, inimese algelisus.

On südamel teed, millest mõistus ei tea.

Õnneks vaimne hingelist eales ei nea.

Aga kui vaenu pärast otsa saaks jaks,

siis kiirelt tõusmas leekidest kättemaks.

Õnneks aga rahulolu õndsus on hea

sest on südamel teed, millest mõistus ei tea.

Küberneetiline viisaastakuplaan

nüüdsest hakkangi lolle ja mittemidagiütlevaid pealkirju panema:) igatahes asja juurde. nimelt, sorin läbi enda kõige vanemaid luulekatsetusi ja leian sealt midagi eriti masendavat, naljakat, haledat ja täielikku si**a. ühesõnaga, kes julgeb edasi lugeda siis nende jaoks panen järgnevalt parima jama üles. (tuletan veelkord meelde, et mul on häbi aga ma ei tunne seda)

Telefon

 

Sa ei väsi töötamast iial

Ma armastan sind kõigest rohkem

Ühest otsast sul kõne võin viia

Teisest august hääl, ma jubedalt kohkun.

 

Mis loom sa küll peaksid olema

Entsüklopeedias sinust kirjutatud pole

Ma tean, sa loom, mis elu teeb toreda

Puudud sa sealt sest oled suht kole.

----------------------------------------

Vanuri elu pole raske

Kolmanda korruse sõdurid

jalaga kastavad lilli

Klaassilmadega vanurid

loevad, mitu punast pilli

on tellitud vanadekoju.

--------------------------------

Talvemured

 

Lumehelbeke nii tasa

langeb minu aknale

tunnen haisu, nimeks pasa

tuleks minna kakale

 

Wc poole joostes

jõuan mõelda vaid

miks see pott on roostes

ja kuhu paber sai??

-----------------------------

Söök

 

Lähed alla mu kurgust

Sest põhjatust vaost

Kuid sisendad kurbust

Mis saab minu maost?

 

Ootan seda hetke

Kui seljast saan jope

Olen lõpetanud retke

Ja töötab maohape

 

Istun nüüd maha

Ühe maiuse luban

Söömine ju pole paha

Kui magu nagu tuba.

----------------------------

Nägemus.

 

Kas teadsid, et

sünnimärkidelt ei saa ennustada

ning kust ja vett

ei maksa kindlustada?

 

Sa meenuta endal

et kõik on kaduv

lõpuks taevasse lendad

ning õnne sa adud

 

Räägitakse et seal olla lõbus

kõik on rõõmsad ja õnnelikud

ja nii mõnigi veel on päris kõbus

kui kätte sa annad bensiini ja tikud

 

Siis saab taevaski põrgut

kõik on kuum ja imelik

Ning siis kõik taevas kardavad kõrgust

Ja enam pole miski nii taevalik!

-------------------------------------------

Mees, silmitseb üksluiselt pilvepiiri

Kangestus, temast väljub külmakiiri

Ta on vaikselt tuule käes

Kedagi ei sega, ta ei näe.

Ta laial õlal üks linnuke hale

On pesa ja peregi loonud endale

Sealt kuulda võib hädist kraaksumist

Seda uut lootust, mis ootab kustumist.

Kuid mees kõlgub, ammu näinud taevaust

Kahju temast, sellest poodust.

---------------------------------------

Lõbutüdruk

 

Olid kui mälestus, ingel mis naine

Tahtsid vaid mind, kuid kas sa ei näe

Et pole ma aegadest ammustest kaine

Ma pistan sul püksi oma külmunud käe

 

Sa soojendad seda, mis raha eest pead

Sa kuulad mind, kui käes mul pits

Sa kustutad lõbuga kõik minu vead

Kuid see on su töö, sa ajudeta lits.

--------------------------------------

Koomapauk

 

Need värvid mu ümber

on moodustand ringi.

ilmselt kadund mu ämber,

just viksisin kingi.

 

tahaks tagasi maailma,

kus oleksin sama Oskar,

kuid siis olen ilma...

sinust, mu armastus, puskar!

------------------------------------

Eesti Mees

 

Ta ei karda tuld ega vett

Ta armastab leiba ning mett

Ta ei karda rasket tööd

Kui vaja, veedab lakas ööd.

 

Ei karda metselajaid ta

Vaid neid hoopis armastab

Sest lauale ju kõlbavad

Kui lapsed süüa tahavad

 

Ta ei ole kellegi ori

Teeb tööd vaid enda hüvanguks

Ei karda raskusi tema turi

Ning avatud kõigile ta tareuks

 

Kuid kõigest rohkem armastab,

Sest süda tal suur ju sees,

Omaenda kodumaad.

Ta ju Eesti mees.

----------------------------------

Ekslen pimeduses, kusagil kaugel siit.

Ma veel otsin ennast, kuid ikkagi siit,

Võiksin seda teha kaugemal veel

Kuid ei võta, kustkohast?, minu meel.

Tunneli lõpus ei paista alati valgus

Ma tean, et see on lõpp ning mitte algus.

 

Tahaksin mõelda, olla ükskordki kaine

Kuid ei saa, ma olen liialt ebamaine.

Otsin juba päevi, kuid ja aastaid,

Kuid ikkagi ei midagi, vaid

Ainult selgus selles, et mul on need..

Need tunded kusagil sügaval sees,

Kuid neid vaid lihtsalt peidan.

 

Ma ei tahagi, et minust aru saadaks

Kuid tahan, et keegi teile teadmise saadaks

Et teaksite, ka teistel on tunded

Ning nad vaid välja ei näita neid.

 

Ma tean seda sest olen samasugune hübriid,

Midagi sellist, mis teistele tundub masinana.

Kuid ütlen, et mul on tunded nagu siid,

Mis on kallis, kuid lihtsalt veidi vana.

 

Ma olen vaid üks mutrike suures masinavärgis.

Seal kus kõiki juhib mees lipsuga särgis.

Ma ei tea kas see on hea,

Aga iga asi on seda niikaua, kui kestab,

Seda tean.

------------------------------------------------

sellega pean asja lukku panema, oleks vast veel aga viskas kergelt siibrisse nende lugemine. huvitavat värki ikka kokku aetud aegamisi:) aga jah, vabandan, kui mõni neist on ka enne siin olnud. pole viitsinud hakata läbi vaatama.

mõttelend kärbitud tiibadega-õline kajakas.

Kerge kibestus ning ununeb see jälle

kerge tunne, mis meenutab end mulle.

Süda kisub raskeks ja silma tekib kae

nagu nuga maos, sool silmas - ma ei näe.

Aga kui ma ei tunneks midagi,

kas oleksin siis halb?

Ehk ei teaks siis kedagi..

mõtteis haigutaks mul talv.

Haigeks teeb mind, neere lõhuvad nähtamatud väed.

Pea tulikuum, maks südamele ulatab käe.

Tonnist mullast olen raskem, nii ei ela kaua.

Olen raskem mullast, mis katab minu haua.

Olen valiku ees jälle nagu olin varem.

Ma pole muutunud, ma pole parem.

Aga õppind olen eelnevast ja nii

tean - saatus mind aitab siiski.

Aga kas pean tingimata tundma kõike,

milles mu elu teeb kõrvalpõike?

Ei tahaks tunda, kuid tundes tean,

et kõigest hoolimata on elada hea.

töö, inimene- tööinimene

Alustaksin iseendast,

olen kahevahel.

On vastumeelt mul tööle minna-

olen laisk ja sõnaaher.

Mulje võin ju hetkel jätta,

et praegu tööd ma tahaks

aga vaba mehe elu-

kes küll seda paneks pahaks.

siiski...

Tuulehoog nii vaikselt lendleb,

kostub kõuekärgatus.

Hägust silmapiiri vaatlen,

kui äkki- kostub äratus!

ning...

Voodist hüppan kiirelt püsti,

peegli ette viib mind tõte.

Vaadates end sealt ma tunnen –

uus pole jutt, vaid uus on mõte.

Kuivõrd-

Ei näe inimest ma seal

vaid pulstund haiget looma.

Jälle pean ma rassima-

nii töötan ennast kooma!

ning...

Keskkond tööks ei ole hea

ja vaimu närib keha.

Kriisiaegse palga eest

ei viitsiks miskit teha...

Aga

ikka klanin end

ja astun uksest välja.

Unistused viiksin teoks,

kuid ülemus ei mõista nalja.

Niisiis-

jälle vannub alla

töötav keskklassi mees.

Vannub alla rahahimu

                                                                          ja iseenda ees.

majanduskriis ja mõtted

na' külmavõtt on kesvamärjuke

mis kätte sattus poes.

häbi on küll osta aga

see tänapäeval moes.

kas aga häbi peaks olema mul,

kui ma leian ennast.

leian, et ma mõtlen

poliitikast "kenast".

arusaadav peaks ju juba olema,

et pisut halb on ajastu.

kuid milles süüdi meie, nemad?

vat see kusagil ei kajastu.

majanduskriis võtn' sõnad on kõik.

mõeldes rahakao peale,

ma tunnen ebarahuldust.

pole vastandit halvast heale.

karsklaseks pean hakkama vist,

mitte et ma ei tahaks

aga kui hinnad löövad kõikuma(ja raha otsas)

siis seda panen küll pahaks.

mäletan veel õrnalt üht kesvamärjukest,

rahakadu käis läbi lihast ja luust.

kriisiaja aga elame me üle

näpuga, mis ilastet' suus.

freevärss noh.

huvitav oleks teada, kuidas

mured saavad inimesele tekitada

pöördumatuid haavu, kas?

 

eksperimenteerin teiste kallal

aga ennast ei näe.

see on üsna masendav, iseenesel tallan.

 

olen üsna kalgi südamega vend

soe on vaid mu vaimuvaene mõttelend

aga siiski, öelge mul, ullikesel

egokesksel mõttemullikesel,

sest..

 

alguses tahtsin teada kuidas saab nutta,

aga ise mure küüsis kisan vaid:

„mu geneetilises koodis ei sisaldu pisaraid!“

soe, mahe tuul

ja pilk suunat' kaugusesse.

Seisan vihmas

ja ekslen mõtetesse.

Näen piiska väikest

kukkumas teele,

silman tumerohelisi lehti

ilu värvus röövib keele.

Üksik hing mul tuleb vastu

silman tema väsind keha.

Nii vaikselt vaid ta astub, astub,

toob ninna kesksuvisese leha.

Kuid järsku avan silmad

ning alles kõik on karm-

on õues sula, tuul nii vali,

on alles kärekülm talv.

nädalavahetuse keeruliste mõtete tagajärjeks on

märjukesega ajude loputamine.

ja mitte ainult mul

vaid ka kõigil teistel.

ja mul pole üldse häbi

sest ka seaduse silmis oleme kõik võrdsed

kesköised mõtted

ega jah, nagu praegu on, nii ka on. olen üsna tavaline.

kirjaneitsit ei saa minust

sest ma olen mees.

vahin lollilt kuvarit ja

õlle laual ees.

häbi on mul tunnistada,

et jälle keset ööd,

ma vahin lakke nagu ikka

ja ei tee üldse tööd.

sahin, undamine peas

ei ta ära lõppe.

arvuti mu parim sõber,

jäi kurja viirustõppe.

kahju aga nagu neitsit

ei must saa ka itimeest.

arvutist ma poleks uskund,

et sellist jama leian seest.

avasin ma kalli sõbra

kirurgilise võttega,

lõpetasin opi

süvateadusõppega.

kesköö tulemine ehk

ju aega võtta võib,

kõhtu täidab niivõrd kaua

vorst ja vedel leib.

nagu öeldud, olen mees.

ma muuta end ei saa,

tugitoolisportlane-

olen sündind selleks ma.

elu pole üldse raske,

kui võtad seda vabalt

ei üleliia pinguta ja

kõiges oled tabav.