Herr Vahter Blog

elu- ilus, valus, must-valge ja värviline. keerulised olukorrad lisavad sellele vaid vürtsi. Halb on kuulata juttu (minu arust suhteliselt kretiinne suhtumine) nagu probleemid ja vaidlused ei viiks elus edasi. Ainult nii saadaksegi ju teistest aru ja seeläbi ka iseenesest. Praegu siinkirjutajal samuti raske olukord, nimelt sellesse blogisse pole ma veel ühtegi postitust lisanud, mis ei sisaldaks luulet (kasvõi mingisugustki). Aga eks seegi probleem ole ületatav. Iga aastaga nimelt olen näinud, et ei ole lihtne näha iseendasse ning veel vähem ennast erinevates olukordades kontrollida. Ma pole seda täheldanud vaid iseendal kuid ka teistel. Sa küsid, miks see üldse nii tähtis on?- vastaksin, et see on osa iseendast, näha ennast kõrvalt ning enesekontrolli suurendada. Muidugi ei saa seda teha alati ja igal ajahetkel, kuid võimalikult palju. Seeläbi hoiaksime ära nii iseenda ja teiste kuidagimoodi solvamise või alavääristamise vms. Muidugi võiksin siinkohal sisse tuua erinevad teemad mis seda mõjutavad (kas siis heal või halval kombel) nagu nt. alkohol ja muud meelemürgid aga ma ei tee seda nimme. Elada tuleb nii, et lased teistel elada ja lõpuks tuleb see ringiga endale tagasi. Ma loodan, et keegi ei võta seda isiklikult (sest selliselt pole see mõeldud) ning kutsun üles vaatama endasse, ning seeläbi teiste elu paremaks teha. Ise ma seda kunagi teinud pole ja hakkan nüüdsest praktiseerima (kurvastajatele ütlen, et see tekst siin on lihtsalt luuletuse asendus, kuna riime hetkel ei tulnud). Elage hästi!