ma kõnnin mööda ulmelisi radu
neid radu ei tunne teed
tunnen vaid ümber ajakadu
kadunud kõik asjadki need
mis ealeski ma võtnud vaevaks
kõik täide olen viinud
siiski midagi mind vaevaks
unustusse langenud.
On hääled tasased mul peas
ja minevik varjutab teed
ei ole olevikkugi head
ainult minevik mu ees.
Varjudeta varjutused kisuvad end lahti
ja jälle koormamas on mind
pole nende jaoks mul enam mahti
mis on tuleviku hind?
No comments:
Post a Comment