sisutus on teinekord sisukus
süües kasvab ju isukus
öeldes üht ei pruugi nii mõelda
mõeldes teist ei pruugi seda öelda.
Vabameelsest sisutusest rääkida ma võiksin
ehkki tunne nagu nööri mööda käiksin,
kuna tähtis pole siingi luules mõte ega sisu
igaüks isemoodi mõistab luuleridu.
pealtnäha taevalik ning esmapilgul ilus
võib tunduda ju igaüks kui hauas just ei lama
aga niipea kui avab suu, kaduda võib ilu
eesriide langedes sa kuuled ainult jama.
Asi pole geenides või milleski muus
pole mõtet sellega end vabandada välja
ainult ise oled süüdi, kui sõnad mis suus
on totaalne jama ja ei paku enam nalja.
Siiski, teisest küljest vaatlen seda
ja kui ütlema ma peaksin veel
et mitte üldse sisukas ei olla saa
siis hetkeks vääratab mu meel.
aga valetama selle kohta ei hakka parem ma,
sisutus peaks sisukuse hästi tagama
ning ei huvita mind miski, sisutühi pole keegi
sisukus kui end välja näitab, on asi seegi.
Loobin praegugi ju õhku ainult tühje sõnu
kuid tunne olla sisukas mus tekitab vaid mõnu.
1 comment:
Ka paljas õhkkerge sisutus,
mis tihkelt täidab tihti mõnd,
võib olla siiski hoopis sisukus
ja seega ära hoopis tasuda end.
Teisi dignoosides endal ei peatu
ja tähtsana teades, mis teisel on puudu,
kõnnime tänaval kui lavale seatu
kel kuulsus, mis eal ei möödu.
See silmnähtav täide me sees
võib teinekord kaotada võlu
ja nõnda võib leida, et iseenda ees
on kaotanud mõtte me olemasolu.
End petta võib, soovides teisi võita,
kuid petturi edu on kaduvalt üürike,
sest iseend endasse peita
ei õnnestu ja head see hingel ei tee.
Kui sisu on sisutu, siis parem on olla
see' asemel sisutult sisukas,
sest sisu, mil väärtus võiks olla,
ei võida sisutühjust, mil juba väärtus on olemas.
No oli jah igav ja ei tulnud kohe und. Andke andeks, laske inimesel eksisteerida eksole. Ja üliintelligentne vestlus... kust sa küll selliseid vestluskaaslasi üles korjad, ei tea.
Post a Comment