Alustaksin iseendast,
olen kahevahel.
On vastumeelt mul tööle minna-
olen laisk ja sõnaaher.
Mulje võin ju hetkel jätta,
et praegu tööd ma tahaks
aga vaba mehe elu-
kes küll seda paneks pahaks.
siiski...
Tuulehoog nii vaikselt lendleb,
kostub kõuekärgatus.
Hägust silmapiiri vaatlen,
kui äkki- kostub äratus!
ning...
Voodist hüppan kiirelt püsti,
peegli ette viib mind tõte.
Vaadates end sealt ma tunnen –
uus pole jutt, vaid uus on mõte.
Kuivõrd-
Ei näe inimest ma seal
vaid pulstund haiget looma.
Jälle pean ma rassima-
nii töötan ennast kooma!
ning...
Keskkond tööks ei ole hea
ja vaimu närib keha.
Kriisiaegse palga eest
ei viitsiks miskit teha...
Aga
ikka klanin end
ja astun uksest välja.
Unistused viiksin teoks,
kuid ülemus ei mõista nalja.
Niisiis-
jälle vannub alla
töötav keskklassi mees.
Vannub alla rahahimu
No comments:
Post a Comment