ootus

Olen üksi,

ei tunneta ümberringi midagi elavat

pole isegi looduse hääli

on vaid vaikus

ja kõikehõlmav kõiksus kuuvalgel

mis murrab endale teed

läbi üksikute öiste pilveräbalate

läidan sigareti ning hõljub suits

ta ei tõuse ega lange

vaid roomab kurjakuulutavalt

mööda mu keha alla ja seejärel

mööda maad edasi

kõhklused närivad hinge

kuid võitlen end vabaks

ja naudin vaikust

hea tunne kui teadmatus

muutub teadmiseks sest

mida teen edasi ei tea keegi

seda tead vaid Sina

Pilvituks nüüd taevas tõmbunud

sigarettki põlenud, leidnud oma

viimse lõpu

ja nii ka mina

õndsuses

vaikuses

elan edasi

uut kraami

MintTaaraga sai salvestatud paar uut lugu siis.
kuulata saab www.myspace.com/minttaara

suht normaalne päev

ju võitsime näitemängupäeva
ju žürii sai tükist aru
ju tänan kõiki osalejaid ja abistajaid
ju lõpetan siinkohal

füüsika tunnis ma ometi ainega ei tegele ju.

Iruse Saatoonia

Olin täkk
just elu hakand maitsma
õppisin, et läbi lüüa
ja keegi mind ei aitand

kui saavutasin täiuse
ja mehemõõtu laiuse
laes oli arusaam ja jaks
järsku pimedaks kõik läks

Parkinson mult viis kõik mõtted
Alzheimer röövis aju
unustanud olen võtted
ja kaotand ajataju

nüüd olen 66
vähemalt kõik huvitav on
ja uus.
olen positiivne poisiohtu mees.

mõte

mõtteainet abiturientidele või kõigile, kes elu ristteele sattunud.

Looke

"Kõik uksed on lahti!", hüütakse mul
"No eks pea siis vahti!", vastan kui hull
ja mõlemad kõnnime sama lollilt edasi...

oh õudust

varajane hommikutund on kena asi iseenesest. taevas on suhteliselt suvine juba päikesetõusu ajal, aga visates pilgu maapinnale läheb igasugune tuju ära. see selleks.

Sõidan
vaatan aknast välja
kulgen
autobussiga metropoli poole

mõtlen
saiaga kustutan nälja
tean
et püüdlen teadmise poole

Jälgin pilguga mööduvaid kõrgepingetraate
korra kiirustan, seejärel aeglustan
kuid üks tunne häirib siiski nõrku kehavääte
kõik niivõrd tuttav, kuid niiväga kardan.
nii selge on kõik, teisalt nagu sogases vees.
ehk pisut hirmu tunnen saatuse ees

artikkel

niisiis, meie maas ilmus ka minukirjutatud artikkel Las Noorus Möllab 2010 esimesest üritusest
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=34621

Viimne soov külmast sängist

Viimne soov külmast sängist

Kord kui viimne hingus
on lõpnud eluleegi
ei teada saa kunagi
mu mõtteist enam keegi

Kaob mulda järjekordne
eluajalõng
jääb järele vaid tehtud tegude
roosilõhnaline hõng

Ei enam tea siis keegi
mida olen mõelnud, tundnud
kelle sisse kuumalt armund
keda maapõhja neednud

Jääb vaid tehtud tegude
ning materiaalsuse käsi
ma loodan, et sest mälestusest
mu leinajad ei väsi

Ei soovi küll, et keegi
väga pikalt itkeks
vaid et kasvõi kordki elus
helged mälestused tõtleks

Siis ehk igavikku vaoks
mu viimse soovi nälg
võin uhkelt, sirgselgselt väita
on minustki jäänd ajajälg

----------------------------------
haigus pole tore asi ikka neh:D

paar uut absurdikat kah jälle.

Sõnavabandus

Hüva piloot pekas tahtma olla alati
väga kõrge lennuga
Ning üks õige merekaru ei iialgi
merekooli karda
niisamuti nagu vana hauakaevaja teab
kuhu koer on maetud
ning tasemel silmaarst saab aru
pinnast silmas.
jääb vaid loota, et hea poliitik
teab kindlalt mis on sõnavabandus.

Metsik Migreenlane

Metsik migreenlane džunglist on väljas.
Ta lõvinahkses kasukas ja ikka veel on näljas.
Misjonäri poosi leidvat paari piidleb põõsast,
haiseb pühvlisita järgi kuumas päikselõõsas.
Miskipärast kõrgelt siiski paarikest ei hinda.
Metsistunud häälitsused käivad talle pinda.
Leiab hoopis korjuse mis roiskumas savannis,
ei unistada oska ta külmkapist ega pannist,
vaid lööb kive kokku sädeme nii toodab.
Mädanenud liha lükkab tulele ning loodab,
et kunagi sest peavalust ainult lahti saaks...

jääb ideevälgatus vaid mõtteks

Olen palju mõelnud, et peaks
tegema midagi muud,
see poleks midagi suurt,
kuid midagi uut.
midagi, mis tõukaks maailma jalgelt
kuid ei laseks tal kukkuda
midagi mis võtaks aparatuuride
küljest ühiskonna,
kuid ei laseks tal hukkuda.
midagi, mis paarituks bürokraatia
ja lokkava lollusega
ning sünnitaks hübriidiks
uue korra
kus iga tegu poleks viga.
(ja koguaeg poleks vaja vabandada)
Midagi, mis musta huumori kahandaks valgeks
ja mõistuse lööks kõledalt kargeks.
Midagi hullemat kui hullus
kuid midagi paremat,
kui lihtsalt parandus.