"Keegi ei lõpeta cum laude"
surm terendab silmapiiril,
nagu koit ehale ulatab käe
nii surm elultki võtab väe.
katab must valge ja nii
lõpeb viimne agoonia, piin.
selle elu saladused
matan koos enda maise kehaga
võtan kaasa alatused
ja enda jäetud mälestused
ning haihtun igavesse öhe
ainus meenutus must meeltes
on mu viimne ohe
"miks läks just nii.."
Et poleks täitsa totter
see väikse elu kadu
siis loodan, minu lollustest
veel, kes veidigi adub
ehk suudab õppida.
laudki sulgesin veel mõttega, et
inimesed on ilusad ja head.
võin olla vana, noor
või tark või loll...
ma tean kuidas surra,
kuid kes ütleks, kuidas elada?
kardan, et vastuseid otsima me jäämegi,
vahest oleks targem olla loll...
No comments:
Post a Comment