proovisin siis klassikaliste reeglite järgi ühe inglise soneti kah luua, tuli välja isegi mõningal määral.
Sonett
Sa oled kui unistus
Kui täitunud unelm
Sa seisad mu ees
Kui vaid silmad sulen
Kuid mis kasu sellest mul
Kui ükskord kindlalt suren
Ja kurbust tekitan sul
Siis kaovad kõik mu mured
Vaid mälestus jääb sul helge
Sellest, mis tehtud sai just
Olevik tundub niivõrd selge
Samas tulevik aga must
Elukevad veel kestab, praegu kõik laabub
Kuid ühel päeval kindlasti ka surmatalv saabub
No comments:
Post a Comment