kas see polegi siis see mille jaoks kogu elu me rügame, teeme tööd, tunneme rõõmu ja valu. kõik selleks et ükskord surra ja see kõik unustada.tekib küsimus, miks? miks siis elada? aga selleks, et see võimalus on lihtsalt antud, ja mitte selle üle pead murda.
Surm on see ju alati olnud,
mille jaoks me elame.
Hiljem mõtled, aru polnud,
mu elu oli pöörane.
Mured ja rõõmud, head ja vead.
Ammu neid enam ei ole.
Vähemalt nüüd sa kindlalt tead,
Surm- see polegi kole.
Miks karta seda, millest üldse ei tea.
Nagu surm, äkki on see hoopis hea?
1 comment:
Surm tuli salamisi....
Muide ma siis otsustasin oma vaimuvääratusi ka pisut avaldada.
KuramusRaisk
Post a Comment