Eluralli
Nüüd pikalt olen veeretanud
mänguautot mõtterallil,
ta vahest vajab tankimist
ja vahest vajab kalli.
alles hiljuti ma ostsin
uue raja tal
poest, mis hingesopis
sügaval.
Vahest kiirendab ta minu lõbuks,
vahest pidur võtab maad,
ma küsin talt, kas minu tunnetest
ta üldse aru saab.
Loodan vaid, et saaksin sujuvalt ma
sõita kuhu tahes,
poleks eales uskund, et alati
kahtlen tees kahes.
"kumb valida?"- ma küsin talt,
"kas asfalt või pori, kruus?"
ei vasta mul mu eluta sõber,
ainult sõites olen tuus.
Aga kui hetkeks peataks auto,
läbi klaasi uuriks välja.
Kas saaksin enda rajal ma
enam niivõrd palju nalja?
ei, ei saaks, sest
seisma jäädes võin.
Võin äkki tunda, kuidas
keegi valusalt mind lõi.
võin vajuda, võin vajuda
võin halli massi hajuda..
No comments:
Post a Comment