ulme

tervist. Ärkasin just üles, kolmapäeva hommik. Nägin ilmselt elu imelikumat und praegu just Üsna huvitav on näha kuidas pool jalga sirgelt mädaneb ja nahka ning lihast pole poolenisti ning tunda kuidas vaglad ja muud mutukad seal ringi roomavad.Muidugi eriti tore on ise sellest mitte välja teha ja käituda nii, et see on tühiasi. Ei tea mis kurat nüüd juhtuma peaks hakkama:D

Igatahes, ilmselt elu esimene tõsine töökoht nüüd ka olemas mul. Nimelt panin kinni Muhu Noortekeskuse noorsootöötaja konkursi, kohati üllatusena - kohati mitte. Aga kus ei ole, sinna ka ei tule ning kus on sinna tuleb juurdegi ning nii just oligi. Nimelt suvehooajal olen ka Muhu Restoranis ürituste korraldajana tööl siis, ei kurda hetkel.

Maailma kõige sitem asi aga selle kõige juures on see, et 9.mai (armas päev;) on arstlik komisjon mul, ühesõnaga sõjaväkke minek võibolla. Asi pole mitte selles, et ma üldse minna ei sooviks, vaid selles, et alati tulevad sellised asjad kõige sitemal ajal. Suht nõme ikka nii minna kui just vaikselt saad oma elu elama hakata. Aga eks see paistab, mis saama hakkab.

Jõudu ja jaksu,
mulle;)
kui keegi loeb, siis lugejale ka ikka, ma kitsi mees ei ole.