veits luulet jälle

Patsient no.1

Hullunud pilgul vaatan hullumaja trepilt
maailma poole alla
Kristlaskoerale olen Jeesus ja muhameedlasele
ilmselt Allah

Inimolendisse sisestan vihkamise tundmata piina
ega valu
Ma muhelen kui käed koos või pea mullas minult
midagi palud

Minus kokkuvõtlikult on ühinenud sadism ja
ülim armastus
Ma olen midagi tundmatut kellelt probleemidele pisiolend
ootab vastust

Kui hakkab igav ja fantaasiaspordil lasen meeled
vallutada
Sel hetkel võin kogu maailma vaid enda tahtele
allutada

Mina loongi brutaalsed sarimõrvarid ja neile
ohvrid ka
Et samasugused saaks muheledes neid tegusid telerist
vaadata

Ma toodan õnne ja valu maailma, olen kui kooliootel
koolieelik
Peaarstid mu peas panid mulle siinsamas diagnoosiks
skisofreenik

Hullumaja trepil mõtiskledes üks mõte vaid mu
pähe kõndis
Ärge uskuge hullu, tõeline jumal on vaid
teis endis.