(lastele keelatud)

kisub huvitavaks..(algselt mõeldud bändile laulusõnadeks, sellest siis temaatika;)

Millal läheb elekter??

 

millal läheb elekter??

voodilinad märgumas

kehad higiseks on läind

millal läheb elekter??

 

millal sooja ma saan??

alajahtunud taas

voodi ümber on käind

millal sooja ma saan??

 

miks jätsid sa mind??

laualt kadund on vaas

enam pole sind näind

miks jätsid sa mind??

 

millal läheb elekter??

et alata saaks

kord see tunnetemäng

millal läheb elekter??

 

milla tuled sa taas??

külasta mind korra veel

tee mul sooja teed

millal tuled sa taas??

 

Millal lähed sa ära??

ei ma jäädavalt taha

seda kisa ja kära.

millal lähed sa ära??

 

millal läheb elekter??

et viimast korda ma veel

saaksin juua su teed.

millal läheb elekter??

aina jamad..

Probleemid

 

Ma ei ole loodud

väikeste murede jaoks.

Tahan, et kõik nad

mu elust nüüd kaoks.

 

Ma võin minna relvile teistega koos,

ma võin langeda suures taplushoos.

Igal ajal ma riiki võiksin muuta,

kui vaid tahaks, ma võiks seda suuta.

 

Pole ükski asi minule liiga suur,

joovastusehetkel, kui peal tahtmistuur.

Ei tunne sõnu „ma ei saa“

Kui tahan, siis ikka saan ka.

 

Kuid miks siis

kõik muu maha tallan?

nagu jaanalind

peidan pea liiva alla.

 

Ma ei ole loodud

väikeste murede jaoks.

Tahaks, et nad

mu elust nüüd kaoks.

28.01.2009 - pole ju eriline kuupäev?

tänane päev pani eriti hirmsasti mõtlema, aju jõudis keemispunkti. huvitavate kogemuste võrra sain jälle rikkamaks, ning hakkasin uuesti üritama oma elu mõtet leida, päris üles ei ole ikka leidnud. aga hetkeseisust siis niipalju...

Eluralli

 

Nüüd pikalt olen veeretanud

mänguautot mõtterallil,

ta vahest vajab tankimist

ja vahest vajab kalli.

alles hiljuti ma ostsin

uue raja tal

poest, mis hingesopis

sügaval.

Vahest kiirendab ta minu lõbuks,

vahest pidur võtab maad,

ma küsin talt, kas minu tunnetest

ta üldse aru saab.

Loodan vaid, et saaksin sujuvalt ma

sõita kuhu tahes,

poleks eales uskund, et alati

kahtlen tees kahes.

"kumb valida?"- ma küsin talt,

"kas asfalt või pori, kruus?"

ei vasta mul mu eluta sõber,

ainult sõites olen tuus.

Aga kui hetkeks peataks auto,

läbi klaasi uuriks välja.

Kas saaksin enda rajal ma

enam niivõrd palju nalja?

ei, ei saaks, sest

seisma jäädes võin.

Võin äkki tunda, kuidas

keegi valusalt mind lõi.

võin vajuda, võin vajuda

võin halli massi hajuda..

kõigile..

vihkan,

vihkan enamat kui arvata võiks

kuuldavale peaks tulema tõik,

et vihateski elada pole võimatu

kui seejuures armastada vihatut.

vihkan, 

vihkan enda lapsepõlve

iseenda vasturääkivusi

vihkan enda noorust

oma vastikuid saladusi

vihkan enda mõistust,

ja lodevat, jälki elu

vihkan enda armastust

oma lõpmatut keskustelu.

vihkan ennast läbini

ja üle sest ei saa.

vihates end häbini

ma viin, vajun läbi maa.

ma vihkan iseend

oma värdjalikke vigu.

vihkan et ma välja näen

kui väärarenenud libu.

kahju, ei ma vihka ainult end.

nii südametu ma ei ole,

sest et vihkan kõike,(ja ka sind)

vihkan kõike, mida pole.

(miskit ehk, mis ka on)

ma vihkan iseend,

vihkan enamat kui arvata võiks.

aga vihates elada pole võimatu,

kui jääda armastama vihatut.

no vot.

kolme tunni pärast olen ka inimeseks saamas:D  igatahes loodan, et edasine möödub samuti

ilma suure terrorita

ilma jõhkra errorita

ilma vangla, trahvideta

ilma kastreeritud ahvideta.

muud ma ei soovi.

Pean seda haiguseks.

jah, pean haiguseks lokkavat lollust.irooniaga pooleks sai tehtud ka järgnev üllitis.

Proletarioos

Töötab päevast päeva

Ei tee vaikselt ega valjult.

Higi näeb ja vaeva,

Ei ta lõuga ei ta karju.

Aita vaest proletariaati,

armas, kallis NSV.

Lükkad Vabariigi paati,

maha võtad ETV.

Tartu, Pärnu, Oleviste,

Orissaare ja ka Muhu.

Ei sa luba võtta istet,

külvad seemet ükskõik kuhu.

Mehed võtad sõjaväkke,

tütred naisteks neegritele

kokku keerad sadu käkke

keegi sinu vastu pole.

Õnneks on üks väike riik,

Eestlased nad olevat.

Murdub selga sulle piik,

siis sind enam pole, vat!

Läbi on kõik see ammu,

eestlased su vastu vist.

Ühes kohas ikka tammud,

vihane pronkssõdurist.

Putin dikteerib aina ette,

Medvedjev tagant paneb.

Nagu tiku viskaks vette,

Savisaar see sööb su haned.

Venemaa, "suur isamaa"

tegelt oled üsna sitt.

kõik sind paneb kisama,

pole sa ei suur, vaid titt.

Uuel aastal uue hooga.

oo, happy f***ing new year! ja veereb järgmine kah õlule, aga noh pole midagi parata. igatahes selle aasta esimene luuletus on kuidagi prohvetlik, sest olen veendunud, et inimkond sureb just iseenda käe läbi. kunagi kindlasti...:)

S.S.V.I

(saame süüdistada vaid iseennast)

Tehnikaajastul on au meil elada

meelelahutusel laseme lõhkuda vaimu

ja keha trenažööril närida.

Inimmõistus on küll tore ja piiritu

aga kus on ta siis kui me ei saa endast aimu

reaktoreid õhime ja saame kiiritust.

Maailmakorda oleme lõhkunud ammu

ei looduslik valik tooda mingeid vilju

ja ikka sureme lööki, mis saadab veekeedukannu.

Häda meile ja see kindlasti tuleb

kuid niikaua me austame tarkust ja ei kilju,

kui meist viimane oma mõttetöösse sureb.

*otseloomulikult leidsin midagi absurdivaldkonda ka juurde oma kogumikust, ei tea millal kirjutatud aga tundub et hiljaaegu ja meeltesegaduses.kuigi sobib uue aasta konteksti.

uus on paber, uus on mõte

mitte kiire, aga tõte.

nõnna saangi sõnad riimi

panen kõik nad karantiini.

Kuidas muidu, härra Ilves

saaksid olla nõnda pilves

et ei näeks, mis toimub riigis

põhjatumas konnatiigis

tule appi, roni tööle

ära jää nii kauaks ööle.

sõbrad pole vaenlased, vaid

kuldkalale on haid.

mõttetu ja ebaloog,

nii kõneleb ju demagoog.

kogu luulel polnud mõtet

polnud kiiret, polnud tõtet..

Ilusat vana lõppu, veel paremat uue algust!

2008,2009

 

mäletad veel midagi sest

aastast mis möödas?

kuidas vana Savisaar

Kremliga end vöötas.

 

Suurem asi pole olnud

seesama aasta,

Gruusiat mister Putin

sõjaga laastas.

 

pole ikka valmis veel

me klaasist monument

Ansipil on vestil keel,

oh, kuritahtlik element.

 

majandus ei parane

ka aastal tuleval.

ei sest pole midagi

ehk ületuleval.

 

kuidas kokku võtta seda

mis null kaheksa tõi.

sama jura igal aastal,

keegi surnuks ennast jõi.

 

pole uut ja ei tule ka,

lootus sureb viimasena.

null üheksa ikka vastu

võetakse viinauimasena.

 

kohmetub sest minu keel

ka riigi orkestrantidel,

mis meie poole teel?

mida vaja meil, santidel..

Mis peetust peetakse sel meie eluloos,

mis sisult tühi ja vormilt kui romaan.

on sootuks sootus siin kuhjunud koos

ja laua nurgas nälgib üks loll gurmaan.

Mis lauaga on löödud kõik see vägi,

kes naeru võigast kõlada laseb veel.

kes tuli, võitis, kellelegi taha pani,

keel pingega, kuid lamedavõitu meel.

Kes tellinud on tsirkuse ja maksab selle eest,

kus kloune tagant võtta võib ja panna eest.

mis passid?, passi ega vanustesta meest,

kui tühjuse kõla välja tuleb seest.

Tuul toob tuppa idiootsuse hõngu

ja ninna jääb hetääride kalaroog.

su ükskõiksus kehitab õlgu

ja ütleb "las loom on ikka loom".

mis väärtusi on väärtustamas nähtud neid,

kelle väärtusetus on nende parim omadus,

kelle tipphetk on eneselik-värdjalik,

kelle parim omadus on lollus, labasus.

sellel aastal nõnnamoodi

Indrek Ryytle luulekogust "Deani masin" 

Jõulud Nicaraguas

Yhel õhtul helikopter lendas yle kyla
Palmipuude latvu tabas raske tinavihm
Onu Pedro hullumajast kargas jälle ära
Federicot ootas kodus isa pyxirihm

Koolitunnid jälle jäid meil nädal otsa ära
Kylakooli õpetaja purju ennast jõi
Raadiost kostis jälle vana tuttav pläralära
Onu Pedro vaimuliku hambad sisse lõi

Raipevedaja Alfredo nylgis köögis kassi
Pärast libu Rita juurde sängi ronis ta
Don Corones konsulaadis noris välispassi
Teda ootas helge maailm võimas USA

Miguel Amigo laadis põõsas automaati
Valimisekasti sittus doktor Capo koer
Rahvusliku leppimise teisex aastapäevax
Contrad lasid õhku kyla ainsa õllepoe

Yhel õhtul helikopter lendas yle kyla
Palmipuude latvu tabas raske tinavihm
Onu Pedro näitas aknaist soovijaile tyra
Federicot ootas kodus isa pyxirihm