Veel midagi...

Inimeseloom

Minuga oled jalutanud, kord või kaks,
Kuid ikka Su pärast mul valutab maks.
Millest see tingitud, mina ei tea,
Kuid olen kindel, et see pole hea.

Võibolla sellest, et iga kord koos,
Ma rõõmust end täitsa purju joon.
Ehk sellepärast olen hullununa hoos,
Sest alati peale maksa ka valutab koon.

Olen loom nagu loom ikka.
Ma ei ütle, et olen inime.
Ja kui vastupidist väidad, pole pidu pikka.
Olen kindel, et haritus sul pime.

Bioloogiat oled õppinud?- tore on.
Äkki teada said ka midagi uut?
Kuid kas teadsid, et elupaik pole onn
Sest inimeseloomal, arvan, et kuut.



Kartlik mees.

ma kardan sind ja teisi
ma kardan mehi ja naisi
ma kardan loomi ja linde
ma kardan puid ja pinde
ma kardan armastust ja elu
ma kardan seltskonnamelu
ma kardan aidsi ja vähki
ma kardan õuna ja pähklit
ma kardan koorikloomi
ma kardan vanamoori
ma kardan kino ja filme
ma kardan äikest ja pilve
ma kardan päikest ja vihma
ma kardan hunti ja kihva
ma kardan tõtt ja valet
ma kardan kahvatut palet
ma kardan kõiki nimesid
ma kardan alatuid imesid
ma kardan vett ja vilet
ma kardan mullidega kilet
kuid surma mina ei karda
see teeb mu südame härdaks
Ma ei karda tuld ning kõrgust
sündisin ja suren põrgus.